Eesti Aspergerite Ühing jagab soovitusi, kuidas toetada koolis Aspergeri sündroomi/autismispektri häirega last

Mille poolest erineb autismispektris olev laps koolis teistest?

Üldiselt on sageli nii, et Aspergeri sündroomiga või autismispektris olev laps (edaspidi kasutame siin lühendit “AS laps”) ei erine pealtnäha mitte mingil moel teistest lastest ja õppimine tavakoolis õnnestub tavaliselt ilma suurte raskusteta. Samas võivad koolis aga tema erinevusega seotud probleemid kiiresti süveneda. Tihti juhtub, et lapse “kummalise” käitumise põhjuseid ei mõisteta ja otsitakse mujalt – mitte AS lastele omasest madalast stressitaluvusest, ärevusest ja ülitundlikkusega kaasnevast ülestimulatsioonist. Kool ei saa olla toeks, kui käitumise põhjused on teadmata. Tuleb mõista, et kui AS lapse käitumine häirib teisi mingil moel, see ei pruugi olla märk AS lapse psüühikahäirest, kasvatamatusest, laiskusest vms, ja et kõige raskem on siiski just AS lapsel endal. AS lapse käitumist ei saa muuta, kui ei keskenduta tema toetamisele sensoorsete ja emotsionaalsete probleemidega toimetulekul, mida ta enamasti ei põhjusta ise, vaid mille põhjuseks on mingi muu faktor.

Koolivägivalla ja sõprade ning teistepoolse mõistmise ja aktsepteerimise puudumise tõttu tunnevad AS lapsed end õigustatult tõrjutuna, neil tekib tihti ka suurem depressioon ja ärevus. Lapsevanemad ja teised täiskasvanud ei suuda kahjuks sageli näha seda kõike AS lapse vaatenurgast, vaid arvavad, et mitte koolis pole viga, vaid et laps ise tõrjub teisi ja on “problemaatiline”. See suurendab lisaks loomulikult lapse veendumust, et ka oma vanemaid ega õpetajaid ei saa usaldada. Valdav enamus õpetajatestki usub siiralt, et kuigi üldiselt introvertsemad AS lapsed on küll koolis tihti teistest paremate õpitulemustega, on siiski ideaalne ja eeskujulik õpilane just ekstravertne. Seetõttu soosivad ka õpetajad koolis rohkem ekstravertsete ja neurotüüpsete “normide” järgi käituvaid õpilasi, mis ei ole õige.

Tasub vältida lihtsaid retsepte ja standardlähenemisi AS lastega tegelemisel. Nendega tuleb tegeleda individualiseeritult, loominguliselt, empaatiliselt, kõiki AS last potentsiaalselt häirivaid keskkonna-. ja inimfaktoreid maksimaalselt arvesse võtta püüdes. Õpetajad vastutavad selle eest, et AS laps tunneks end koolis turvaliselt ja ei peaks üheski olukorras kedagi kartma – ei ühtegi õpetajat ega klassikaaslast. Kui tal on põhjust mõndasid klassikaaslasi või õpetajat karta, siis ei tohiks lasta tekkida olukordadel, mil ta on sunnitud nendega üksi jääma, ilma et keegi viibiks juures, kes teda kaitseks.

Aspergeri sündroomi peetakse vahel ekslikult vaid väga andekate ja eeskujulike lastediagnoosiks (viielised “nohikud”). See võib tekitada segadust juhtudel, kui AS laps ei ole õppimises erakordselt andekas (väga võimalik, et ta siiski on mingil muul alal seda, kuid see ei paista välja ja anded lähevad nõnda raisku). Sageli ei teata asjaolu, AS lapsed võivad olla väga erinevad. Ei ole tüüpilist AS isikut. Teadmata tagamaid, võib AS laps jätta oma käitumisega väga kummalise ja sõnakuulmatu lapse mulje. Ta võib näiteks tunni ajal kõva häälega kommenteerida õpetaja teksti või korrutada kaasa mõnda huvitavat sõna, mis ta õpetaja tekstis kuulis, ta võib teha kummalisi nägusid ja grimasse (näiteks õpetaja tõstab ilmekalt kulme ja laps teeb tema näoilmet järele). See kõik võib jätta AS lapsest sõnakuulmatu mulje, kui tegelikult on see pigem märk sellest, et laps on ärevuses ja ei tule hetkel oma tunnetega toime. Keelamisega ei saavuta sellise lapse puhul soovitud tulemust. Ka korrale kutsumisest pole tavaliselt abi, sest see laps ei pruugi mõista, mida ta valesti tegi ja võib saada tema meelest ülekohtuselt rangest suhtumisest  emotsionaalse trauma, mis süvendab edasisi toimetulekuprobleeme. Ta ei pruugi kontrollida oma miimikat ja ei märka, et on oma mõtteid valjuhäälselt väljendanud. Kui sel hetkel küsida, miks ta nii tegi – siis vastus oleks, et ta ei tea, ja see on tõsi, ta tõepoolest ei tea. Väldi lapse karistamist ja ranget noomimist. AS lapse ebasobivale käitumisele tähelepanu juhtimist tuleb teha väga ettevaatlikult, et mitte suhteid lapsega kahjustada.

Mõnedel AS lastel võib esineda tavalisest palju suurem müra- nägemis-, kuulmis- ja puutetundlikus, mis võib õppimist häirida. Laps võib olla võimeline kuulama õpetajat, kuid  kõrvalised hääled segavad niivõrd palju, et laps ei suuda enam õpetaja teksti jälgida. Puutetundlikul lapsel piisab, kui pinginaabri küünarnukk läheb tema vastu ja see tekitab ebamugavust. Ka omaenda riided, kampsuni kraed jms võivad häirida ja segavad keskendumast. Toiduainete puhul võib esineda selektiivsust, mis võib põhjustada söögikorraga probleeme. Laps võib olla tundlik toidu lõhna, välimuse või maitse suhtes, nii et ta sööb ainult teatud tüüpi toitu. Ka kõne ning sõnade kasutamine võib tunduda kummaline. Ta võib vastata su küsimusele ootamatult otsekoheselt. Näiteks kui küsida AS lapse käest:  “Kas ma näen selles kleidis paks välja?” – siis saadki ausa vastuse: “jah” (kuna sa tõepoolest näed selles kleidis ju paks välja). Otsene ütlemine või kummaline käitumine ei ole sellise lapse pahatahtlikkus. Ta lihtsalt ütlebki siiralt tõde välja, mõistmata, et seda ei tohiks teha.

Sotsiaalsed suhted on AS lapse kõige nõrgem külg – ta võib olla tegelikult teistest isegi palju empaatiavõimelisem, kuid samas võib tal siiski olla raske sagedase ülestimulatsiooni jms põhjuste tõttu paljudes situatsioonides end mõtes teiste olukorda panna ja nendega piisavalt arvestada. Ta ei pruugi märgata, kuidas tema otsekohesus võib kaaslast solvata; ta ei pruugi märgata, kus on piir ja kus tuleks mängides anda võimalus ka kaaslasel kaasa mängida; ta ei pruugi märgata, et kaaslased on jututeemadega juba sujuvalt läinud teise või kolmanda teemani, vaid jätkab ikka oma jututeemat sealt, kus vahepeal lause pooleli jäi; kui ta alustab mingi teema jutustamist, siis tal on vaja kogu tekst edastada – ta ei pruugi suuta seda lühemalt kokku võtta. Kuna teised tajuvad tema erinevust ja ei mõista tema reegleid ja vajadusi, on AS laps sageli mängudest jm suhtlusest välja jäetud ja vajab sotsiaalse isolatsiooni tõttu lisatuge.

Kuidas saab kool mõista ja toetada AS last?

1. Kui märkad lapse käitumises midagi tavatut, siis pöördu kõigepealt lapsevanema poole. Tema tunneb oma last kõige paremini ja koos saate välja selgitada lapse käitumise põhjuse. Näiteks kui laps jookseb lumise ilmaga palja peaga õue, siis uuri kõigepealt vanematelt, kas nii ongi kokku lepitud? Võib selguda, et kalendris pole veel alanud talv ja laps keeldub sügisel talvemütsi pähe panemast.

2. Märka ja hinda lapses seda, mis temas on olemas, mitte seda, mis on Sinu meelest puudu. Näiteks, kui laps ei pea viisi, siis pole mõtet seda talle ette heita ja vaid sel põhjusel tema hinnet alandada. Märka parem seda, kui ilmekalt on see laps kogu laulu sõnad pähe õppinud või kui korralikud on ta noodivihikud. Või kui laps pole suuteline suusatunnis sünkroonis käsi ja jalgu koos liigutama ja ta tuleb vaevaliselt tammudes ligi pool tundi hiljem finišisse, siis kiida teda selle eest, et ta selle kohustusliku ringi läbis – sest tegelikult ei olnud ta saamatu ja laisk, ta pingutas ja see oli talle kordades keerulisem, kui teistele lastele. Ära märka üksnes lapse liigse aktiivsust, vaid ka seda, kui ta on väga endassetõmbunud või kartlik – ka see võib tähendada väga tõsiseid toimetulekuraskusi.

3. Kui tegemist on andeka ja/või erihuvidega AS lapsega, siis väärtusta tema andekust ja leia võimalusi nende oskuste arendamiseks. Näiteks kui As-i lapsel on ülihea numbrimälu, saad näiteks tunnustada teda, et küll on hea, kui mul on klassis laps, kellel kõik tähtsad sündmused peas on, ma ei pea ise kalendrisse vaatama, vaid saan sinu abi paluda, kui mul midagi meelest läheb. Tunnustada tuleks proovida nii, et see ei süvendaks teiste laste poolset (ka kadedusest tingitud või sellest, et keskmisest paremini õppimist ei peeta teiste poolt mainekaks) negatiivset suhtumist AS lapsesse ja AS lapse ja teiste vahelist suhtluslõhet.

4. Kui tegemist on suure kooliga ja algklassi AS lapsega, siis võimalda tallevahetunnis vaikne nurgake, kus vahetund üle elada, sest lärm ja sagimine võib tema jaoks olla raske taluda. Luba tal soovi korral jääda näiteks klassiruumi, palu ta endale appi tahvlit puhastama, või siis võimalda talle ruum vaikselt omaette olemiseks, värske õhu hingamiseks, mingi talle sobiva füüsilise tegevusega omaette stressi maandamiseks vms. Ära sunni teda sukelduma vahetunni ajal koridori lärmi sisse – ta ei pruugi mõista, miks on vaja vahetunnis sihitult ringi joosta, täiest kõrist karjuda ja kulli mängida. Abi võib olla vaikuseminutitest (vt vaikuseminutite baaskoolitus õpetajatele ja lastevanematele: http://vaikuseminutid.ee/avatud-koolitused/), igapäevastest juturingidest, kus kõiki tunnustatakse ja kõik jagavad enda jaoks olulisi mõtteid (samas ilma rääkimiskohustuseta), ja muudest sarnastest lapsi toetavatest ja stressi maandavatest alternatiivsetest praktikatest.

5. Söögivahetund võib ka tekitada suuri probleeme. AS laps ei suuda tihtipeale süüa tundmatuid toite, eriti kui need on omavahel segamini ja ta ei saa selgust, mida see toit sisaldab. Kui võimalik, siis selgita lapsele, milest see toit koosneb ja kuidas see on valmistatud, siis ta mõistab neid kummalisi maitseid, mida see toit suus tekitab. Kui toit tundub AS lapsele kahtlane, siis ta võib eelistada näljasolemist söömisele. Toidu kohta piisavate selgituste jagamine võib last seega nälgimisest päästa. Tuleks võimaldada lapsel alustada söömist tuttavatest toitudest, millega ta hakkama saab, nii ei jää ta nälga ja see ka rahustab teda ja tekitab usaldusliku suhte täiskasvanutega ja edaspidi on ka lihtsam talle tutvustada uusi toite. Söögivahetund peab olema piisavalt pikk, et AS laps jõuaks häälestuda söömisele ja leida koht omaette rahulikult söömiseks.  Võib niisiis kasu olla sellest, kui söögivahetunni aega pikendatakse ja lubatakse lapsel süüa eraldi mõnes väiksemas ja vaiksemas ruumis, kus ei ole väga palju teisi sööjaid koos. (Selline vaiksem eraldatum ruum on ilmselt väga vajalik päris paljudele introvertsematele lastele ja mitte ainult ühele või paarile AS lapsele). Kiirustades ja stressirohkes olukorras söömine võib tekitada juurde seedehäireid, mida AS lastel esineb ülestimulatsiooni tõttu niigi palju. Söömisruum peab olema vaba häirivatest lõhnadest, mürast, kemikaalidest. Peab pakkuma võimalust tervislikuks toitumiseks (nt töötlemata vegantoit vm variandid, näiteks mürgiste kemikaalidega töötlemata puuviljad).

6. AS lastel võib olla suuri hirmusid, millega toimetulemiseks nad vajavad abi. Näiteks võivad nad karta vett või on erinevatel põhjustel veega kokku puutumine stressi tekitav. Seda tuleb silmas pidada, kui minna klassiga näiteks ekskursioonile veekeskusesse. Selline laps võib tunda lausa hirmu vette minemise ees, veelgi jubedam on torust alla lasta jne. Samuti võib tekkida hirm näiteks rabamatkal laudteel käies, või kanuumatkal. Kindlam oleks eelnevalt taas konsulteerida lapsevanemaga, et kas lapsel on mingeid hirmusid või muid erisusi, millega tuleks väljasõitudel arvestada. Paljudele valmistab suurt hirmu ja tekitab emotsionaalseid traumasid nõue klassi ees esineda – seda pole vaja nõuda. Lasta esineda siis, kui laps selleks soovi avaldab. Kui koolis kasutatakse integreeritud õpet koos lõbustava eesmärgiga lisategevustega, siis võiks AS lastele pakkuda soovi korral võimalust loobuda lisategevustest, kuna paljudele AS lastele tekitavad need lisategevused hoopis lisastressi.

7. AS lapsed võivad oma eripäradest tulenevalt tihti olla koolivägivalla ja kiusamise ohvrid. Kiusamise vähendamiseks on vaja klassikaaslastega väsimatult rääkida, rääkida ja veelkord rääkida. Sellest ei tohi tüdineda, vaid kiusamise aktiivne ärahoidmine peab toimuma kuni kooli lõpetamiseniKa õpetaja vajab tuge, et ta jaksaks selles osas pidevalt pingutusi teha. Õpetaja kaasaku kiusamisega toimetulemiseks tugispetsialiste ja kõiki lapsevanemaid. Võib kaaluda ka võimalust kutsuda kooliperele esinema teemaga hästi kursis olevaid inimesi – näiteks täiskasvanud aspergereid või spetsialiste Põhja-Eesti Autismiliidust, kel on selles vallas põhjalikud teadmised ja kogemused, et ASi olemust ilma patoloogia silti külge riputamata avada ning – miks ka mitte – tuua esile positiivseid näiteid tuntud AS inimeste kohta jne. Vahel võib AS lapse suhtes kiuslik olla aga ka õpetaja või mõni teine täiskasvanu, võimalik, et endale seda teadvustamata. Ka seda tuleb osata märgata ja ning lapsele haiget tegevale käitumisele viidata. Klassikollektiivis, kus leidub ka AS laps(i), võiks kiusamise teemat avalikult ja süvitsi käsitleda, rakendades selleks mh nt KiVa programmi. Vastasel juhul võib lastel kujuneda arusaam, et millest ei räägita (või räägitakse umbkaudselt ja ähmaselt), seda pole tegelikult olemas või pole see oluline. AS laps saab seeläbi teada, et ta ei ole friik või imelik või memmekas vms. Ta on tõrjutu või kiusatav. See ei ole tema süü ja ta saab otsida abi. See paneb vastutuse nendele, kes tõrjuvad või kiusavad. Avalikult kiusamisprobleemist klassis ja kõigi osapooltega rääkimine on alles esimene samm, millele peavad järgnema järgmised sammud, kuni probleem on lahendatud. Kiusajat mitte hukka mõista, vaid mõista, et temal on samuti oma probleemid ja stress, mis tekitavad kiusavat käitumist. Kiusaja vajab samamoodi tuge. Kiusaja võib ka ise olla AS laps teistele AS lastele sarnaste probleemidega. Kiusatav on sageli ka õpetaja ise – sellisel juhul samuti otsida abi spetsialistidelt, kirjandusest ja mujalt, kuna kõik kannatavad sellise probleemi korral.

8. Lubada lapsel tegeleda tunni ajal stimminguga (stimming – tegevus, mis aitab AS inimesel stressiga toime tulla), kui see on vaikne ja rahulik tegevus nagu näiteks joonistamine, voolimine, paberist voltimine, heegeldamine, mingi väiksema asja konstrueerimine vms käeline ja loov tegevus. Seda mitte halvustada, vaid lapse endaga ilma teiste segava juuresolekuta asi läbi rääkida. Võib ka koos lapsega välja mõelda mõni tegevus, mis aitaks lapsel keskenduda, rahuneda ja stressiga toime tulla.

9. Soodustada AS laste pidevat usalduslikku suhtlemist sotsiaalpedagoogi, kooli psühholoogi ja klassijuhatajaga, et lapsel oleks pidevalt võimalik oma muresid jagada, ilma et ta peaks ise nendel teemadel püüdma suhtlust algatada – ta tõenäoliselt ei suuda seda ega pruugi üldse mõistagi, et midagi on valesti, kui näiteks kõik kaaslased temasse negatiivselt suhtuvad – ta võib arvata, et ongi teistest halvem ja väärib sellist suhtumist. Püüda leida lapsele sobiv spetsiaalne tugiisik (uuri spetsialistidelt erinevate institutsioonide pakutavate tugiisikuteenuste kohta). Kui see pole võimalik, siis tekitada koolis süsteem, mille puhul näiteks mõne vanema klassi laps võtab tõrjutud või kiusatava lapse oma hoole alla.

10. Suuremate probleemidega AS lapse puhul tuleks kaaluda koos vanematega kas koolivahetust või osalist või täielikku koduõpet. Määrav on klassi suurus – suurem klass ja vähem täiskasvanuid ühe lapse kohta tähendab kindlasti palju rohkem probleeme. Koduõpe võib olla andekama lapse jaoks hädavajalik lisaks muudele põhjustele ka seetõttu, et tavakoolis ei saa toimuda tema puhul võimetekohane areng. Tal peab olema võimalus keskenduda selle õppimisele, mis teda hetkel kõige rohkem huvitab, kuna lapse areng sõltub huvist ja entusiasmist. Sobida võib ka perioodõpe (ka sessioonõpe vms alternatiivid)  – keskendumine korraga vähematele õppeainetele ja rohkem iseseisvale tööle (nt Miina Härma gümnaasiumis). Kuulsaima autismiuurija Temple Grandini sõnul “on viga panna autismispektrisse kuuluvad lapsed normaalsete lastega samasse klassi ja kohelda neid samamoodi. … inimene, kes ei ole täpselt samasugune kui teised, jääb üksi. Selline õpilane marginaliseerub klassis. Ning kui see juhtub, ei lähe enam kaua, kuni õpilane marginaliseeritakse igaveseks – saadetakse eraldi klassi või isegi erikooli.” Kui koduõpe pole võimalik, siis peab õppimine ka tavakoolis igal juhul toimuma lapse jaoks huvitavalt, kuna vastasel korral pole sellest kasu ja pole võimalik keskenduda.

11. Soomes on mõeldud sellele, et autismispektri eripäradega inimestele luua head õppimise ja töötamise tingimused. Kõigepealt tuleb selgeks teha, mis häirib konkreetset inimest ja vastavalt luua talle takistustevabad õpitingimused. Näiteks:
a) lubatakse Soomes kasutada tunnis müra vähendavaid kõrvaklappe/kõrvatroppe
b) lõhnatajude ülitundlikuse puhul klassiruumi regulaarselt tuulutatakse
c) kui ei taluta teisi inimesi pidevalt enda kõrval, võib tekitada eraldatuse tunde avatud vaheseinaga klassi serva.
d) üle vaadata tuleb klassis ka valgustus – see ei tohi olla liiga ere või selline, mis hakkab silmadele (inimestele mõeldud ruumides ei tohiks üldse kasutada eredat tööstusvalgustust, mis on ohtlik ka suure elavhõbedasisalduse tõttu.)
e) kirjutamisprobleemide puhul saab alternatiivina trükkida teksti arvutisse või nutiseadmesse; lugemisprobleemide korral on alternatiiviks audioraamatud või teksti audiona kuulamise võimalused (nt opiq.ee keskkonnas ja mujal)
f) müraga seotud stressi aitab kõigil lastel vähendada lihtne võte – klassis tooli- ja lauajalgade alla kleepida ehituspoes müüdavad vildist pehmendused (aitab märkimisväärselt vähendada toolide ja laudade ümbertõstmisel tekkivat müra).

12. Tuleb mõista, et kui täiskasvanud kas koolis, kodus, meedias või ükskõik kus ükskõik kelle kohta halvasti ütlevad, teisi solvavad või naeruvääristavad, käituvad teistega vägivaldselt, siis see on tegelikult ka kiusamine ja sellega nad annavad lastele kiusamiseks eeskuju ja põhjustavad seda. Iga täiskasvanu peaks püüdma selles osas oma käitumist ise muuta vähem egoistlikumaks ja kõigil tasanditel ja igas hetkes rohkem teistega arvestavamaks. Samamoodi peaksid täiskasvanud loobuma mõtteviisist, et lapse õige kasvatamine toimubki karistamise, süüdistamise, häbistamise ja hirmutamise abil – tegelikult see kõik kahjustab last. Nii kiusava käitumise kui kergesti kiusamise ohvriks langemise põhjus on tõenäoliselt kodus või mujal kogetud emotsionaalsed traumad, liiga vähese hoolimise ja aktsepteerimise kogemine elus, ühiskonnas levinud ebahumaansed, looduskauged, labaseid norme tähtsustavad väärtushinnangud ja materialistlik edu- ja tarbimisekultus, linnakeskkonna liigne toksilisus, ebaesteetilisus ja mürarohkus, koolisüsteemi fundamentaalne vigasus, kogu Lääne ühiskonna suhetevõrgustiku põhinemine hirmul ja sunduslikkusel, oskamatus sellest kõigest ja muust tulenevate traumade ja stressiga paremal moel toime tulla.

13. AS joontega lapsi esineb igas koolis ja ka täiskasvanute hulgas esineb palju autistlike joontega inimesi. Käesoleva kirjutise läbilugemisest ei piisa kaugeltki selle eripära mõistmiseks ja nende inimeste efektiivseks toetamiseks. Seetõttu on kindlasti vaja ise uurida lisamaterjali, näiteks lugeda raamatuid, mis on kirja pandud autistlike inimeste endi poolt. Tasub näiteks lugeda 2018. aastal ilmunud raamatut “Autismi olemus: neuroloogilise mitmekesisuse kaitseks” (autor Kaarel Veskis), samuti nt Paula Tilli raamatut “Teisiti. Minu Aspergeri-elu” (seal on aspergerist tüdruku koolikiusamist ja seda, kuidas tüdruk sellele reaktsioonina tundis ja mõtles, väga hästi ja põhjalikult kirjeldatud) jt siin soovitatud raamatuid. Kõigile lastega tegelevate täiskasvanute puhul on oluline Ivica Mägi Autismikooli koolituse vm sarnaste kursuste või koolituste läbimine (nt Avatud Meele Instituudi koolitused erilise õppija teemal), kontakteerumine Rajaleidja jms tugistruktuuridega, nt:

Siinsete nõuannete järgimine mõjub kindlasti positiivselt ka ATH jt erinevustega laste toimetulekule. Veel lisalugemist: http://opleht.ee/2019/02/hairiva-kaitumisega-lapse-puhul-lihtsaid-retsepte-ei-ole/.

14. Vt ka ingliskeelset videot aspergerite kiusamise kohta töökohal (samad põhimõtted kehtivad ka koolis).  Kokkuvõte: Kiusamine annab kiusajale tunde, et ta on kiusatavast üle, temast võimsam. Töökiusamine on raskesti äratuntav ja võib väljenduda näiteks kiusatava sotsiaalses isoleerimises, temaga talle vajaliku info mittejagamises, kiusatava maine kahjustamises, passiivagressiivses kriitilisuses, kiusatava enesehinnangut kahjustavate vihjete või naljade tegemises jne. Töövägivallaga lähevad vähem või rohkem kaasa või lasevad sellel toimuda peaaegu kõik inimesed, nii et siin ei ole mingeid üksikuid kurjategijaid. Kui keegi meile ei meeldi, siis on väga lihtne arvata, et ta vääribki kiusamist. Aspide kiusamise põhjused. Üks põhjus on see, et teistsugune inimene tundub kahtlane ja teistsugusus on põhjus narrimiseks. Teine põhjus on see, et kui sul puuduvad sõbrad, siis on lihtsam karistamatult sind kiusata. Kolmas põhjus on aspide sageli madal enesehinnang, mille tõttu nad suurema tõenäosusega võtavadki kriitika omaks ega näe selles ülekohtuse kiusamise väljendust. Kuidas seda probleemi lahendada? Strateegiad, mis ei tööta: a) Kiusaja ignoreerimine, lootes et ta tüdineb kiusamisest b) Kaebuse esitamine ülemusele. Strateegia, mis töötab: Püüa leida tööjuures vähemalt üks sõber või tugiisik, kes on sinu poolt, toetab sind ja aitab vältida su enesehinnangu õõnestamist.

15. Vt ka ingliskeelset videot sensoorse lehtri põhimõtte kohta.
“Sensoorne lehter”: Lehtri alumises teravatipulises otsas on sensoorsed probleemid, edasi ülespoole minnes järgnevad muu maailma väljalülitamisega, keskendumisega, sotsiaalsusega, emotsioonidega seonduvad probleemid. Tavaliselt hakatakse probleemidega tegelema ülalt poolt alates, st tegeldakse kõigepealt näiteks sotsiaalsete oskuste ja enesekindlusega, kuid see on vale lähenemine. Kui lehtri alumisest otsast oleks võimalik kõrvaldada sensoorsete probleemide “tropp”, siis voolaksid lehtris üleval pool paiknevad probleemid lehtrist lihtsalt välja, st tuleks keskenduda sensoorsetele erinevustele, keskkonna kohandamisele, sensoorsete “filtrite” tekitamisele jne.

16. Kiusamisvaba Kooli KiVa programm. Koolikiusamise teemalist kirjandust ja muid ressursse (kuhu pöörduda jne) on koondatud õiguskantsler Ülle Madise kodulehele siin: https://www.oiguskantsler.ee/koolikiusamine/kasulik.html. Lisaks: 10 mõjusat koolikiusuvastast raamatu- ja filmisoovitust.

Kirjutis valmis Eesti Aspergerite Ühingu liikmete ja Facebooki “neuroeriliste oma pesa” liikmete ühistööna.