Õpilaste kogemused kiusamisega 2018. aasta KiVa programmi õpilasküsitluse põhjal

KiVa programmiga liitunud koolide 1.-6. klassi õpilaste hulgas viiakse igal kevadel läbi õpilasküsitlus. Küsitluse eesmärk on kaardistada õpilaste kogemusi seoses kiusamise, koolis oleva suhete kliima ja KiVa programmi kasutamisega. Kokkuvõte keskendub õpilaste kogemustele kiusamisega, täpsemalt teisi kiusanud, kiusamise all kannatanud, küberkiusamise ning keha ja seksuaalsust puudutavate ebameeldivate kogemuste osaks saanud õpilaste protsentidele.

Lae raport tutvumiseks alla siit.

Milliseid teadmisi ja oskusi vajavad lapsevanemad ja õpetajad kiusamise kohta ehk Kokkuvõte veebiküsitlusest oktoobris 2018

Kiusamisvaba Kooli poole on viimastel kuudel tulnud mitmeid pöördumisi abi- ja koolituspalvetega. Meid kutsutakse koolitama nii õpetajaid kui lapsevanemaid koolides, aga pöörduvad ka ettevõtted, kes oma kollektiivi (ja lapsevanematest töötajate) teadlikkust soovivad tõsta. Kuna koolitamise aeg on tavaliselt üsna napp ja, olgem ausad, kiusamisest ja selle vastu võitlemisest võib teha mitmepäevaseid koolitusi, oleme püüdnud leida üles need kõige olulisemad küsimused, millest esmalt pihta hakata. Selleks sai tehtud ka käesolev küsitlus.

Küsitluse eesmärk oli kaardistada lapsevanemate ja õpetajate vajadusi kiusamise vähendamiseks oluliste teadmiste ja oskuste osas. Küsitlusest saadud tulemused aitavad Kiusamisvaba Kooli meeskonnal arendada vajalikke info- ja koolitusmaterjale.

Küsitlus toimus 17.-30. oktoobril 2018 Facebooki keskkonnas. Küsitlusele vastas 99 lapsevanemat ja 24 õpetajat. Palusime vastajal esmalt märkida oma rolli (lapsevanem või õpetaja) ja valida seejärel etteantud loendist just tema jaoks kõige olulisemad vajadused. Lisaks oli võimalik valida varianti „muu“ koos täpsustava kommentaariga ning vabas vormis oma mõtteid ja küsimusi jagada.

Tulemustest selgus, et oma olemasolevaid teadmisi hindas piisavaks vaid 3 lapsevanemat ja 1 õpetaja (joonised 1 ja 2). Lapsevanemate jaoks on kõige olulisemad teadmised ja oskused oma lapse aitamiseks, kui ta on seotud kiusamisega, kuidas kasvatada oma last nii, et ennetada kiusamise ohvriks või kiusajaks sattumise riski. Üle poolte vastanud vanematest vajab ka rohkem teadmisi ja oskusi sellest, kuidas teha koostööd oma lapse õpetajaga kiusamise tõhusaks peatamiseks (joonis 1).

Sama soov tuleb ka õpetajatelt: tervelt kolmveerand vastanud õpetajatest soovib paremaid teadmisi ja oskusi koostööks lapsevanematega kiusamise peatamisel (joonis 2). Enamik vastanud õpetajatest tunneb veel vajadust juhtumi kohapeal peatamise ja lahendamise oskuste järele ning soovivad õpetajad teada, kuidas paremini aidata kiusamisega seotud õpilasi ja kuidas oma tegevusega kahju suurendamist ära hoida. Tuntakse huvi ka üldise ennetuse vastu.

Suhteliselt vähem lapsevanemaid ja õpetajaid soovib rohkem teada kiusamise olemuse ja märkamise kohta. Võimalik, et teadlikkus kiusamise olemusest on juba enamuse vastajate arvates piisavalt hea.

Kommentaarides sooviti lapsevanemate poolt, et koolist antaks kiirelt infot väiksemagi probleemi korral, et sel poleks võimalik suureks paisuda. Küsiti ka, kuidas kaitsta enda last, kui kiusajaks on õpetaja. Sooviti, et õpetajad aktsepteeriksid laste erinevusi, ei mõistaks kohe hukka, ei sildistaks, ei eeldaks, et kõik lapsed käituvad ühtemoodi. Oodati mõistvat suhtumist kiusajasse ja tema peresse – ka kiusajaga tuleks tegeleda, teda aidata, mitte avalikult hukka mõista.

Tõepoolest on õppida palju nii lapsevanematel kui õpetajatel! Julgustame mõlemaid avatud ja toetavale koostööle, sest nii saame aidata laste muresid kõige paremini lahendada. Kui lapsevanemale tundub, et lapse enda õpetaja mingil põhjusel ei oska/saa kiusamise muret tõhusalt lahendatud, siis KiVa-koolides võib julgelt otse ka KiVa-tiimi poole pöörduda (kontaktid peaks lapsevanematele kättesaadavad olema ja kui ei ole, võib ka meie poole pöörduda, saame aidata).

Tunti huvi, kuidas suhtuda sellesse, kui täiskasvanud käivad koolides lastele oma kiusamise lugusid rääkimas. Kogemuste kuulamine võib olla väga positiivne, aga ka väga riskantne õppimise kogemus. Kiusamise korral on iga lugu väga erinev ja toimetuleku viisid samuti. Kutsudes täiskasvanuid rääkima, on väga oluline teada, millise sõnumi lapsed sellelt esinejalt saavad ja kuidas see võiks nende suhtumisi kujundada. Kutsume siinkohal üles ettevaatlikkusele ja kindlasti tasub rääkijatel end eelnevalt spetsialisti abiga ettevalmistada. Ka siin saaksime appi tulla.

Joonis 1. Teemasid vajalikuks pidanud lapsevanemate protsent.

Joonis 2. Teemasid vajalikuks pidanud õpetajate protsent.

Suur tänu kõigile vastajatele! Saame teie toel välja töötada veelgi paremaid õppimisvõimalusi. Juba praegu leiate aga mitmeid toetavaid materjale meie kodulehelt www.kiusamisvaba.ee. Kindlasti soovitame tutvuda KiVa programmi „Miniõpikuga lapsevanematele“.

Kristiina Treial, SA Kiusamisvaba Kool

KiVa või VEPA? KiVa ja VEPA!

Aktiivsed ja eesrindlikud õpetajad seisavad tihti valikute ees: programme ja põnevaid ettevõtmisi on palju, aga mida ja kuidas ikkagi õpilaste heaolule mõeldes valida? Ja kuidas selle kõige juures ise õpetajana ellu jääda? Nii olemegi märganud, et koolides, kus on paralleelselt KiVa ja VEPA programmid, tekib küsimusi, kas neid ikka võib (ja jõuab) koos kasutada.

VEPA on tõhus ennetusprogramm, mis arendab õpilaste enesejuhtimise oskust ja keskendumisvõimet, vähendab vaimse tervisega seotud riske ning aitab tulevikus ennetada erinevate sõltuvusainete tarvitamist ja õigusrikkumisi. KiVa on tõhusaim just kiusamise ennetamiseks ja vähendamiseks, keskendudes õpilase enese- ja teiste (tunnete) analüüsimisele, grupi surve ja kiusamiskäitumise mõistmisele ja sekkumisoskuste õppimisele. Mõlemad programmid võivad olla koolis paralleelselt kasutusel ning et see kõik oleks edukas ja jätkusuutlik, anname mõned soovitused:

  1. Kui kool on alustanud ühe või teise programmiga, võiks see olla kasutusel 2-3 aastat, enne kui kool otsustab võtta juurde järgmise. Kui kool kasutab näiteks VEPAt ja KiVa paralleelselt, võiks väiksema kogemusega VEPA- või KiVa-rakendajad uue programmiga alustada järk-järgult, varem kasutusse võetud programmi unarusse jätmata. See on hea selleks, et ühe programmiga saavutatud tulemused püsiksid ja samas ei jääks õpetaja maha uuest olulisest rongist, millele teised kolleegid on astunud. Vajadusel küsige kindlasti nõu ja abi VEPA ja KiVa organisatsioonidelt!
  2. VEPAt saab rakendada kogu koolikeskkonnas ja väljaspool läbivalt, KiVa ennetusmoodul keskendub aga just 1.-6. klassides konkreetsetele väärtuskasvatus- ja sekkumisoskuste tundidele, mida viib klassijuhataja läbi umbes 2 korda kuus. Seega kumbki programm ei sunni teisest loobuma, vaid VEPA elemente saab – ja võikski! – edukalt rakendada ka KiVa-tundides, VEPA mängu võib aga julgelt haarata uusi teadmisi, oskusi ja kokkuleppeid KiVa-tundidest!
  3. VEPA õpetajate põhitööriistaks on visiooniplakat, mis kirjeldab, mida õpilased tahavad näha, kuulda, teha ja tunda rohkem ning mida vähem. KiVa tundides õpitakse mõistma, mis on turvaline, mis ebaturvaline; miks kiusamine tekib ja millisel viisil seda ise vähendada – see kõik annab võimaluse näiteks VEPA visiooniplakati regulaarseks värskendamiseks. Nt võivad õpilased plakati peale kirjutada, et nad tahavad “näha rohkem julgust”, et kaaslased kiusamisse sekkuksid, või “tunda vähem tõrjutust”, et kaudse kiusamise viise jääks klassis (veel) vähemaks.

Nii KiVa kui VEPA on tõenduspõhised ennetusprogrammid. Mõlemal on oma fookus, omad edutegurid. Mõlemad programmid on toimivad ja tõhusad, kui neid kasutada jär-je-pi-de-valt!

KiVa ja VEPA koos on KiPA! 😉

Koostöiste tervitustega

Anita Baumbach (VEPA entusiast)
Triin Toomesaar (KiVa entusiast)

Tulemusliku kiusuennetuse tagab edukas meeskonnatöö

Kiusamise ennetamine ja vähendamine koolis eeldab terve koolipere ühist tööd. Hea meeskonnatöö toetub kolmele jalale:

  1. usaldus meeskonnaliikmete vahel;
  2. ühtsustunne – me ajame üht asja, meil on eesmärk ja oleme uhked, et kuulume sellesse meeskonda;
  3. efektiivsus- või toimivustunne – meie tegevusel on tähendus ja tulemus, oleme edukad ja efektiivsed.

Juhul, kui usaldus meeskonnaliikmete vahel on vähene, kujunevad varem või hiljem välja nn keerulised tüübid, kellest teised ei saa hästi aru ja kellega on keeruline suhelda. Kiiremini võib see tekkida hajameeskondades, kus distantsid inimeste vahel ongi suuremad ja seetõttu tuntakse üksteist vähem. Kui me inimest ei tunne, täidame teadmatuse mõistmatusega ja „keeruline“ tüüp muutub järjest keerulisemaks.

Kui ühtsustundest on vajaka, võib juhtuda, et tiimiliikmed ajavad erinevat asja, sest eesmärk ei ole selge või tõlgendab igaüks seda isemoodi. Meeskonnaliikmete erinevad vajadused saavad järjest suurema kaalu ja seetõttu on lihtne tekkima ka ebaõiglustunne, miks keegi võib nt koosolekult puududa, aga mina pean osalema.

Kui meeskond ei tunne, et nende tegevus on tulemuslik ja efektiivne, võtab maad lootusetus, mis tihtipeale avaldub väsimusena. Kõige rohkem väljendub see madalale motivatsioonile viitavates märkides – ei jõua, ei märka, ei ütle, sest vahet ei ole, kas ma teen või ei tee. See juhtub, kui meeskonnaliikmetel on keeruline näha oma isikliku töö mõju lõpptulemusele või on eesmärk nii suur ja kaugel, et selle poole püüdlemine tundub ebarealistlik.

Mida siis teha?

Usaldust aitab tekitada üksteise tundmaõppimine ning koos aja veetmine, nt ühisüritustel. Oluline on ka väljendada ootusi üksteise suhtes ja leppida kokku selgetes rollides.

Ühtsustunne tekib, kui tiimiliikmetel on ühine eesmärk ja arusaam, kuidas selles suunas liikuda. Ka selged kokkulepped ja ühiselt paika pandud reeglid aitavad luua ühtsustunnet.

Efektiivsustunnet aitavad luua selged mõõdikud ja see, kui juht märkab ja tunnustab oma meeskonnaliikmete panust. Oluline on tähelepanu pöörata aga ka töödistsipliinile.

Mida veel edukad meeskonnad teevad?

  • Kehtestavad selged käitumisreeglid, nt kohalolek, diskussiooni avatus, konfidentsiaalsus, orienteeritus tulemustele, konstruktiivne konfronteerumine ja panus;
  • püstitavad ja saavutavad mõned kiired eesmärgid;
  • väljendavad tundeid avatult;
  • töötavad konfliktid läbi;
  • toetavad üksteist;
  • veedavad palju aega koos;
  • kasutavad positiivset tagasisidet ja tunnustamist.