Genka aitas koolikiusu väljajuurimiseks koguda ligi 21 000 eurot

,

Räppar Genka ja Mesikäpp kogusid heade inimeste abiga kiusamise ennetamiseks ja väljajuurimiseks 20 777 eurot, mis anti täna Jüri Gümnaasiumis üle kiusuennetusprogrammi KiVa eestvedajatele.

Kogutud raha võimaldab kiusuennetusprogrammiga liituda vähemalt kümnel koolil, kaasates sel moel ligi 2000 uut õpilast. Turu Ülikooli teadlaste poolt väljatöötatud programm on oma tõhusust erinevates riikides tõestanud ja Eestis on selle metoodikaga liitunud koolides vähenenud kiusamine ligi kolmandiku võrra.

Mesikäpa kampaania patrooni räppar Henry Kõrvitsa aka Genka jaoks on kiusamine südamelähedane teema, muuhulgas näeb teda hetkel näitlejana ka kiusamist kajastavas uues noorteseriaalis “Miks mitte?!”. Genka sõnul on koolikius asi, millest sageli ei julgeta sõpradega ega vanematega rääkida ja laps võib jääda oma murega päris üksi. “See on tohutu potentsiaali raiskamine, kui noored kulutavad oma aega ja energiat kiusamisele või kiusamisest ülesaamisele. Kui see ressurss läheks hoopis hobidega tegelemisele ja enda arendamisele, oleks noortel ellu astudes rohkem enesekindlust ja laiem silmaring,” selgitas ta kampaaniaga liitumise põhjuseid.

Sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar viitas kampaania lõpuüritusel, et kiusamist päris nullini välja juurida on erakordselt keeruline, ent see ideaal peab siiski meie kõigi hinges püsima. Toomesaar tõi positiivse näitena esile Jüri Gümnaasiumi, kus viie aasta jooksul on kiusamine vähenenud ligi kolmandiku võrra. “Uurime programmi tõhusust kõigis KiVa-koolides igal aastal ja kogemus kinnitab, et ohvrite osakaal õpilaste seas väheneb märkimisväärselt juba esimesel rakendamisaastal,” rääkis Toomesaar. “Seetõttu ongi oluline, et programmiga saaksid liituda kõik selleks soovi avaldavad koolid. Hetkel rakendatakse kiusuennetusprogrammi 70 koolis ja õppekohas, nüüd saab tänu Mesikäpa kampaaniale liituda veel vähemalt 10 kooli üle Eesti.”

Kalevi kommivabrikut omava Orkla Eesti juhi Kaido Kaare sõnul otsitakse Mesikäpale hoolealust igal aastal väga põhjalikult. “Koolikiusamisest on küll palju räägitud, aga probleem on jätkuvalt akuutne. Kui iga neljas-viies laps kogeb koolis kiusamist, on sellel kaugeleulatuvad tagajärjed ja mitte ainult kiusatava enda jaoks,” rääkis Kaare. “Aitäh kõigile meie klientidele, kes on andnud oma panuse, et kiusamise väljajuurimisse varakult sekkuda!”

Kiusuennetusprogramm KiVa tähendab tõhusat metoodikat koolides kiusu ennetamiseks ja kiusamisjuhtumite lahendamiseks. KiVa programmi abiga õpivad lapsed kiusamist ära tundma ning kiusamisjuhtumitele sobival moel reageerima. Programmi on kaasatud nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad.

Heategevuskampaania „Ole kah käpp!” käigus annetas Kalevi kommivabrik kahe kuu jooksul kõigilt ostetud Mesikäpa toodetelt 2 senti koolide kiusuennetusprogrammile. Varasematel aastatel on Mesikäpa heategevuskampaaniaga toetatud vähihaigeid lapsi koostöös Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liiduga, liikumispuudega lapsi koostöös Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskusega ning kuulmispuudega lapsi
koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga.

Kampaania lõpuüritusel Jüri Gümnaasiumis said kõik külalised osa õpetaja Heidy Siiraku poolt läbiviidud 2.d klassi KiVa näidistunnist. Galeriid sellest, kuidas tulid programmiga toime Genka, Mesikäpp ja 2.d klass näeb siit: http://bit.ly/kivakoolis.

Iga kümnes Eesti õpilane on kogenud keha ja seksuaalsusega seotud kiusamist

,

SA Kiusamisvaba Kooli poolt tänavu kevadel läbi viidud uuringu tulemustest selgus, et vähemalt ühte kolmest keha ja seksuaalsusega seotud kiusamise vormist on kogenud kokku ca 10% Eesti õpilastest.

Täpsemalt on sõnalise, füüsilise või nutivahendite abil toimunud seksuaalsusega seotud kiusamise ohvriks olnud 11,9% 4.-6. klassi poistest ja 8,7% tüdrukutest. Kõige enam on kokku puututud sõnalise kiusamisega ehk ebameeldivate märkuste ja nimede andmisega. Kübervahendite kaudu toimunud seksuaalset kiusamist on kogetud kõige vähem.

Küsitlusest selgus ka tõsiasi, et poisid on võrreldes tüdrukutega oluliselt sagedamini keha ja seksuaalsusega seotud kiusamise sihtmärgiks, seda nii sõnalise kui ka füüsilise kiusamise puhul.

SA Kiusamisvaba Kooli uuringukoordinaator Kristiina Treial toob esile, et kuivõrd küsitluses osalesid nii juba KiVa kiusuennetusprogrammi rakendavad kui ka alles sellega alustavad koolid, on oluline tulemus seegi, et seksuaalse kiusamisega seotud näitajad on KiVa programmi juba kasutavates koolides madalamad kui alles süstemaatilise ja tõenduspõhise kiusuennetusega alustavates.. “Kuivõrd KiVa programmi juba kasutanud koolides oli võrreldes alles alustavate koolidega sõnalise ja füüsilise seksuaalse kiusamise ohvreid vähem, võib oletada, et KiVa rakendamine aitab ennetada ja vähendada ka sedalaadi kiusamist,” toonitab ta.

Seoses 18. novembril üle-euroopaliselt peetava laste seksuaalse väärkohtlemise vastase päevaga, mil seekord juhitakse tähelepanu just spordi- jt huviringides aset leidvale seksuaalsele väärkohtlemisele, paneb SA Kiusamisvaba Kooli tegevtiim täiskasvanutele – vanematele, treeneritele, juhendajatele – südamele, et nende ülesanne on igal juhul luua õhkkond, kus lapsed julgevad oma kogemustest rääkida.

“Sealjuures ei tohiks lasta tekkida olukorral, kus tõsiseks probleemiks peame alles füüsilist seksuaalset kiusamist ning kellegi tema keha või seksuaalsuse tõttu norimist või halvustamist peame lihtsalt kasvuraskuseks või konfliktiks, mis iseenesest mööduma peaks, kui ise piisavalt tugev olla,” kommenteerib sihtasutuse tegevjuht Triin Toomesaar. “Kutsume seega koole üles KiVa programmi kaudu süstemaatilist ja järjepidevat ennetus- ja sekkumistööd tegema. Nii jõuame ehk aegamööda sellenigi, et samasugune põhimõte hakkab kehtima ka täiskasvanutevahelises suhtluses.”

Läbiviidud uuringu metoodika on välja töötatud Soomes Turu Ülikoolis ning kohandatud sihtasutuse Kiusamisvaba Kool meeskonna poolt. Küsitlusele vastas kokku 13714 õpilast 68 koolist ja õppekohast. Keha ja seksuaalsust puudutavate kiusamiskogemuste kohta esitati 4.-6. klassi õpilastele kolm küsimust: „Kas viimase paari kuu jooksul on koolis Sulle öeldud ebameeldivaid märkusi või nimesid seoses Sinu keha või seksuaalsusega?“, „Kas viimase paari kuu jooksul on koolis Sulle füüsiliselt lähenetud või puudutatud viisil, mis pani Sind tundma ebamugavust ja ärevust?“ ja „Kas oled saanud koolikaaslastelt sõnumeid või telefonikõnesid Sinu soo või seksuaalsuse kohta, mis olid sobimatud või muutsid Sind ärevaks?“. Ohvriks liigitati õpilased, kes vastasid 2-3 korda kuus või sagedamini.

Täispika raportiga küsitluse tulemuste kohta saab tutvuda Kiusamisvaba Kooli kodulehel: http://kiusamisvaba.ee/opilaste-kogemused-kiusamisega-2018-aasta-kiva-programmi-opilaskusitluse-pohjal/.

SA Kiusamisvaba Kool asutati 2012. aastal missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Selleks töötatakse välja tõenduspõhised meetmeid, aidatakse koole koolikiusamise vastaste meetmete kasutamisele võtmisel ning tegeletakse teadlikkuse tõstmisega koolikiusamise ning kiusamise vähendamise ja ohjeldamise viiside kohta.

SA Kiusamisvaba Kool kutsub KiVa programmi tutvustusüritustele

,

SA Kiusamisvaba Kool viib 27. novembril Tallinnas ja 28. novembril Haapsalus läbi KiVa kiusuennetusprogrammi tutvustusüritused, kuhu on oodatud kõik kooliperede liikmed ja haridusametnikud, kes sooviksid programmist rohkem teada.

Teabepäeva viib Tallinnas läbi sihtasutuse tegevjuht Triin Toomesaar ning Haapsalus uuringukoordinaator ja koolitusjuht Kristiina Treial.

Üritustel saab vastused järgmistele ja teistelegi küsimustele:

  • Mis on ja mis ei ole kiusamine – mida teadus ütleb?
  • Millised on kiusamise vähendamise võimalused ja praktikad maailma ja Eesti koolides?
  • Miks ja kuidas KiVa programm töötab?

Teabepäevad toimuvad 27.11 kell 14.00-16.00 Tallinnas Õpetajate Majas (Raekoja plats 14) ja 28.11 kell 13.00-15.00 Haapsalu Linna Algkoolis (Ehte 14).

Et oskaksime osalejate arvuga arvestada, palume ette registreeruda läbi veebivormi, mis asub siin.