Iga viies Eesti koolilaps on kiusamise ohver

Kiusamine on see, kui üks inimene paneb teist inimest meelega ja korduvalt end halvasti tundma ning kannatajal on raske end kaitsta. See tähendab seda, et samale õpilasele tehakse korduvalt liiga tegevustega, mis on teadlikud ja tahtlikud. Sealjuures on kiusatav ja kiusaja mingil moel ebavõrdses seisus, tehes ohvrile enda kaitsmise keeruliseks (kiusaja on kas tugevam, populaarsem, vanem vms).

Sõltuvalt uuritud vanuseastmest on Eestis iga viies, mõnes koolis või kooliastmes lausa iga neljas laps kiusuohver.

Kiusamine võib olla nähtav (füüsiline, sõnaline) või varjatud (tõrjumine, kuulujuttude levitamine või küberkiusamine), kusjuures seda teist on keerulisem märgata. Üheks vihjeks on sageli mingi muutus kiusatud kaaslase meeleolus või käitumises. Kiusamise peatamisel on võtmeroll aga kõrvalseisjatel: saades kiusamisest teada või sattudes sellele peale, tuleb ise sekkuda või kutsuda appi täiskasvanu.

Kiusamine saab jätkuda ja kasvada vaid siis, kui kõrvaltvaatajad selle heaks kiidavad või teesklevad, et ei märka. Kui kaaslased peavad kiusamist lubamatuks, on kiusata keerulisem. Seega on kiusamise peatamiseks oluline mõista enda kui kõrvalseisja vastutust ning astuda kiusamise ohvri kaitseks välja. Head grupisuhted ning erinevuste aktsepteerimine on samuti kiusuvaba keskkonna juures olulised.

Mis ei ole kiusamine?

Vaidlused ja lahkarvamused ei ole kiusamine.

Konfliktid ja lahkarvamused on osa inimsuhetest, sest meil kõigil on erinevad arusaamad ja soovid. Oma eesmärkide poole püüeldes ei ole meil alati meeles arvestada ka teiste tunnetega. Klassitäis lapsi pole siin erandiks. Selles, et lapsed ja noorukid oma erimeelsusi lahendavad, ei ole midagi halba, sest sellised olukorrad õpetavad tunnetega toimetulekut ja konfliktide lahendamist, isegi kui nad osapooli endast välja viivad.

Vaidlused ja lahkarvamused erinevad kiusamisest, sest

  • on mööduvad ja lühiajalised;
  • üks ja sama laps ei ole püsivalt sihtmärgiks.

Õrritamine ja müramine ei ole kiusamine.

Oluline aga on, et kõik osalejad mõistaksid ja aktsepteeriksid selliseid tegevusi mänguna, sest mõnikord võivad naljana mõeldud sõnad ja teod teistele siiski haiget teha või häirida. Sellisel juhul oleks oluline kaaslastele teada anda, et nali või mäng on läinud üle piiri, ja teisel poolel hea vabandada.

Õrritamine ja müramine erineb kiusamisest, sest

  • valitseb vastastikuse mõistmise ja austuse õhkkond;
  • ajend ei ole kellelegi haiget teha või kedagi solvata.

Miks on oluline kiusamist ennetada ja vähendada?

Sellepärast, et kiusamine on tõsiste tagajärgedega laialt levinud probleem. Uuringutest on näha, et Eestis kannatab iga 5. õpilane süstemaatilise kiusamise all. Ka on uuringud on näidanud, et kiusamisel võivad olla rängad tagajärjed, mis mõjutavad kogu ühiskonda.

Näiteks on lapsepõlves kiusamise ohvriks olemine otseselt seotud depressiooni, suitsiidimõtete jt vaimse tervise häirete tekkeriskiga täiskasvanuna. See aga teeb kahju kogu ühiskonnale. Rootsi kiusuennetajad on koostöös erinevate toetajatega välja selgitanud, et ühe aasta jooksul riigis aset leidnud koolikiusamine maksab sealsele ühiskonnale järgneva 30 aasta jooksul 17,5 miljardit Rootsi krooni (s.o u. 1,8 miljardit eurot). Seega tegeledes kiusamise ennetamise ja vähendamisega, kindlustame tugevamad, tervemad ja täisväärtuslikumad ühiskonnaliikmed tulevikus!

Kui ka Sina sooviksid toetada sihtasutuse Kiusamisvaba Kool missiooni ning aidata kaasa kiusamise ennetamisele ja vähendamisele Eesti koolides, loe erinevatest toetusvõimalustest siit.

Soovitame lugeda ka Eesti Lasteombudsmani büroo eestvedamisel ning meie juhatuse liikme Kristiina Treiali ja nõukogu esimehe Ly Kasvandiku osalusel koostatud nõustamismaterjali “Kool kiusamisest vabaks!”