Taastava õiguse rakendamine koolikeskkonnas konfliktide ja õigusrikkumiste korral

,
Taastav õigus

Erinevatel KiVa-kohtumistel kerkib aeg-ajalt üles küsimus, millises olukorras on tegu kiusamisega ja millises ikkagi vaid konfliktiga. Konflikti ja kiusamise eristamisel on abiks näiteks KiVa õpetajate käsiraamatu taga leitav nn eeluuringu ankeet. Kui aga kiusamise puhul aitavad eriti tõhusalt sekkuda just KiVa programmi teadus- ja tõenduspõhised võtted, siis näiteks konflikti puhul võib abi leida hoopis taastavast õigusest. Taastav õigus? Annegrete Johanson, Sotsiaalkindlustusameti (SKA) taastava õiguse teenuse juht kirjutab sellest pikemalt – võimalustest, kasudest, aga ka väljakutsetest. 


Konfliktid on igal pool, kus on inimesed. Need on tavapärane osa elust. Konfliktide lahendamine on aga juba omaette teema. Mitte kõik ei saa ühtmoodi aru sellest, kuidas konfliktidega ümber käia. Kas neid peaks lahkama suure käraga hulga inimeste ees, need maha vaikima või on ka mõni kolmas tee?

Taastav õigus on üks võimalik viis, kuidas konflikti osapooled kokku tuua ning omavahel suhtlema panna nii, et üks saaks väljendada oma tundeid ja vajadusi ning teine kuulaks. Sellises vahenduses on kaasatud kolmas osapool neutraalse vahendaja näol, kes küsib küsimusi, millele konflikti erinevad osapooled saavad vastata. Taastavat õigust saab väga hästi rakendada muuhulgas ka koolikeskkonnas erinevate konfliktide puhul. Olgu selleks õpilaste omavahelised suhted, õpetajate ja õpilaste või hoopiski lapsevanemate ja õpetajate vahelised erimeelsused.

Näiteks. Ühes algkoolis toimus tüdruku ja poisi vahel konflikt – poiss lõi tüdrukut jalaga ning ütles paar halvustavat sõna. Õpetaja rääkis poisiga, kes selliselt käitus. Teisele poolele ütles ta aga et too hoiaks poisist eemale, tal on hetkel raske. Ei midagi muud. Tüdrukul tekkisid peas mitmed mõtted ja küsimus, et miks poiss tohtis nii käituda. Õpetaja ei olnud temale seletanud, et ta poisiga rääkis, vaid sai sõnumi, et ta ei tohi poisiga suhelda. Kõik.

Kuidas oleks saanud seda olukorda aga lahendada selliselt, et oleks rakendatud taastavat õigust?

Esmalt oleks räägitud poisiga, kes selliselt käitus, ja küsitud tema käest, mis juhtus, mida ta sellel ajal mõtles ja tundis ning kuidas on nende suhted tolle tüdrukuga varasemalt olnud. Tähelepanu oleks pööratud ka asjaolule, kes  loost veel mõjutatud on olnud ja mida noormees vajab, et sellist olukorda enam ei korduks. Seejärel oleks samad küsimused käidud läbi ka tüdrukuga, kes selles loos oli kannatajaks. Kuna tegemist oli algklasside lastega, oleks kaasatud ka lapsevanemad, et küsida nendelt, kas ja kuidas nemad olukorrast  kuulsid, mida  mõtlesid ja tundsid sellel ajal ning mida vajavad, et nad oleksid lahendustega rahul. Kui kõik osapooled, kes on olnud mõjutatud või kes saaksid lahendamisel kaasa aidata, on saanud oma sõna, kutsutakse kokku ühine ring, käiakse üheskoos läbi needsamad küsimused, mida on arutatud eraldi kohtumisel. Võti peitub selles, et teised kuulevad, mida keegi mõtles ja tundis ning mis pani selliselt käituma. Me võime ju sageli ennatlikke järeldusi teha. Lõpuks saavad kõik väljendada, mida nemad vajavad, et sellele loole punkt panna ning tulevikus analoogseid olukordi vältida. Lepitakse kokku konkreetne tegevuskava koos vastutajate ja ajakavaga.

Taastava õiguse puhul on tegemist mõtteviisiga. Inimene, kes on omandanud nimetatud lähenemise, näeb paljudes kohtades võimalust rakendamisteks. Olgu selleks õigusrikkumised, konfliktid laste või täiskasvanute vahel või ka olukorrad, mis esialgu ei tundugi konfliktina.

Olukord, kus alaealised korraldasid peo ning see välja tuli, pani muretsema mitmed vanemad. Kui lugu klassijuhataja kõrvu jõudis, ei olnud ta kindel, kas tahab enam noortega väljasõidule minna. Taastava õiguse vabatahtlikud kohtusid kõikide noortega eraldi, käies läbi kõik taastava õiguse küsimused, arutasid neid küsimusi ka lapsevanemate ja klassijuhatajaga ning kutsusid kokku ühise ringi, mis koosnes kolmekümnest inimesest – noored, lapsevanemad ja õpetajad. Kohtumine oli edukas ja osalejad jäid tulemustega rahule.

Seega saab seda lähenemist kasutada üsna erinevatel puhkudel. Küll aga on oluline, et kui räägime nt õigusrikkumistest, siis toimepannud isik peab ka tunnistama seda, et ta on teoga hakkama saanud, vastasel juhul võib tekkida olukord, et me taasohvristame teist, kui nad kokku ühisesse ringi toome. Konflikti osapooled peavad osalema vestlustel vabatahtlikult, mitte selle tulemusel, et tunnevad välist survet kellegi poolt.

Taastava õiguse rakendamise viise on erinevaid: saab teha üks ühele vahendamisi konfliktis olnud osapooltele; läbi saab viia taastava nõupidamise, kuhu kaasatakse kõik need osapooled, keda juhtum on mõjutanud ning kes saaksid lahendamisele kaasa aidata. Vestlusring on aga viisina mõeldud pigem selleks, et tuua inimesed kokku ennetaval eesmärgil. Näiteks on koole, kus klassid alustavad õppeaastat ühise ringiga, tuues välja, mida nad vajavad, et end hästi ja turvaliselt õppeaasta vältel tunda ja mida nad ise saavad selle jaoks ära teha.

Taastava õiguse jõudmine Eestisse

Taastava õiguse juured ulatuvad juba kaugele põlisrahvaste juurde. Tegemist ei ole millegi uuega. Küll aga Eestis on see rohkem kõlapinda leidnud viimastel aastatel, mil on koolitatud põhjalikumalt politseiametnikke, lähenemaks noortele õigusrikkujatele selliselt, et karistamise asemel panna noori oma tegudele ning nende tagajärgedele mõtlema.

Nüüd aga on alustanud Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ohvriabi ja ennetusteenuste osakond taastava õiguse vabatahtlike koolitamist. See on tekitanud küsimust, miks taaskord vabatahtlikud, kuid vastus tuleneb paljuski just taastava õiguse pärinemisest – kõige paremini saavad toeks olla kogukonnad ning oma kogukonna inimesed ise – vabatahtlikud on alati inimestele lähemal kui ametnikud kunagi olla saavad. Koolitus, mida vabatahtlikud saavad, on põhjalik, andes täpsed juhised ning sammud. SKA toetab vabatahtlikke aga ka edaspidi nii kovisioonide kui supervisioonidga, hoidmaks motivatsiooni ning tahet tegutseda.

Esimesed sammud ja katsetamised on tehtud koostöös noorsoopolitsei ja prokuratuuriga ning ka mõned koolid, kes, kuulnud võimalusest SKA poole pöörduda, on seda jõudnud juba teha. Tulemused on rahuldust pakkunud kõikidele osapooltele. Mitmed teadlased on välja toonud, et isikud, kes on saanud taastava õiguse praktikates osaleda, on edaspidi sattunud vähem õigusrikkumistesse kui need, kes on läbinud traditsioonilisi menetlusi. Mõttekoht.

Kui olukord puudutab korduvaid õigusrikkujaid või neid, kes ikka ja jälle jamadesse kipuvad sattuma, kipub spetsialistidel sageli ette tulema erinevate alternatiivsete lahenduste välja pakkumisel ning vaadatakse taas pigem karistuste suunas. Välistades aga sellistes olukordades taastava õiguse, võtame selle õiguse samal ajal tegelikult ka kannatanult. Temale jäävad tema küsimused ja segadus, miks see kõik nii juhtus. Ja sageli on kannatanud just need, kellel on keeruline oma igapäevase eluga edasi liikuda.

SKA-s on visioon, et kümne aasta pärast on sellisel viisil konfliktide lahendamine tavapärane viis kogu ühiskonnas: pigem lepitav kui karistav.

Kasud taastava õiguse rakendamisel

Taastav õigus võimaldab vestelda juhtunust neutraalse isiku juuresolekul. Eelkohtumisel käiakse kõik küsimused ettevalmistavalt läbi ning arutatakse omavahel, mida keegi vajab, et end ühisel kohtumisel hästi ja turvaliselt tunda. Kui kõik on selleks valmis, siis alles toimub ühine kohtumine. Ning kuna kõik on eelkohtumisel saanud rääkida, sh oma tundeid väljendada, tuntakse end enamasti hästi.

Taastava õiguse kohtumisel osalevad vabatahtlikud vahendajad, kelle roll on olla neutraalne kõrvaline isik, kes ei võta seisukohti, ei otsi süüdlasi või kannatanuid ega suuna osapooli lahenduste leidmisel. Vahendaja küsib viis peamist küsimust, mis aitab juhtunule mingi lõpetus teha ja seotud osapooltel elus edasi liikuda.

Kohtumistel osalemine on võimalus:

  • Olla ära kuulatud;
  • Rääkida oma tunnetest ja mõtetest;
  • Võtta vastutus oma teo eest;
  • Leppida kokku, kuidas oma tegu heastada;
  • Sündmustest toibuda;
  • Heastada teoga tekitatud kahjusid;
  • Küsida küsimusi, mis on teo tagajärjel tekkinud;
  • Väljendada, mida on vaja, et elus edasi liikuda.

Veel kord tuleb rõhutada, et taastav õigus ei sobi kõikidel puhkudel, ent on kasuks siiski paljudes olukordades. Kahtluse korral saab alati konsulteerida ning pärast ettevalmistavaid kohtumisi on ehk tunne ka selgem, kas ühine kohtumine on tegelikult turvaline ja võimalik. Kui see seda ei ole, tasub kaaluda, kas tuleks veel näiteks oodata ja kummagi poolega eraldiseisvalt tööd edasi teha.

Sotsiaalkindlustusamet viib taastava õiguse vabatahtlike süsteemi arendamise projekti raames läbi tulevaste vabatahtlike koolitusi ning koordineerib hiljem ka nende tööd. Täpsemalt saab infot taastava õiguse teenuse juhi käest, kelle kontakti leiab SKA koduleheküljelt.


Taastava õiguse vabatahtlike süsteemi arendamine. Sotsiaalkindlustusameti selle projekti tegevusi rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ vahenditest Justiitsministeeriumiga sõlmitava partnerlusleppe alusel.