Emadepäeva intervjuu KiVa-vanaema ja kolme lapse ema Kristiina Treialiga

,

Intervjueeris: Ingi Mihkelsoo, SA Kiusamisvaba Kool koostöösuhete juht


Kristiina, täna on emadepäev – palju õnne sulle selle puhul! Sind puudutab see tähtpäev nii mõneski mõttes – oled emaks lausa kolmele armsale poisile. Milline on olnud sinu emaduse teekond? 
Minu esimene emaks saamise tähtaeg oli just emadepäeval 9 aastat tagasi. Aga noh, tähtajad on ju ületamiseks.  Olin nn hiline alustaja, selleks ajaks juba jupi üle 30. Kõik mu kolm poissi on väga isepäiselt tuleku ajad valinud – neil on nelja-aastased vahed. Sellised üsna suured vanusevahed on mõnes mõttes head – beebi tulles on eelmine juba iseseisvam. Samas on aegajalt mängudes ühise keele leidmine raske. Meid see väga ei heiduta, kuna meie kodutänav on omalaadne Bullerby küla – sõpru on igas eas. Aga noh, piirangute ajal tuleb neil siiski enamasti üksteise ja minuga leppida.

 

Selle 9 aasta jooksul, mil oled Kiusamisvaba Kooli sihtasutuse kaudu Eesti laste elu paremaks teinud, oled toonud ilmale 3 last. Seejuures ei ole sa kordagi päriselt tööst eemale jäänud. Kuidas on sul õnnestunud töö- ja pereelu ühildada? Milliseid rutiine või nippe sa kasutad, et kõik oluline saaks tehtud? Kuidas püüad tagada, et suure koormuse all vaimselt terveks jääksid?

Ingi, tegelikult võiks ju sinult sama küsida – kuidas olla kolme pisikese lapsega töiselt aktiivne ema. Meie sihtasutus ja KiVa Eestis on natuke nagu minu neljas laps. Eks see kõik võibki vahel kõrvaltvaatajale hullumeelsena tunduda. Mu kõik kolm last on osalenud juba päris varasest east koolitustel-koosolekutel. Kes laudade all roomates, kes ekraani ees vigurdades. Tegelikult on mul imelised lapsed ja kaasa ning kannatlikud kolleegid; kokkulepete ja kombineerimiste abiga tuleb aeg-ajalt isegi hästi välja. Kuigi peab tunnistama, et eelmine ja see kevad on olnud mega rasked, kui korraga on nii kodukool, lasteaed, kontor kui beebi, siis sellist rallit pikalt sõita ei jaksa, ka nipid-trikid ei aita. Siis aitab aja maha võtmine ja aiamaa. 

 

Emadepäev puudutab sind tegelikult mõnevõrra üllatuslikult veel ühest teistest rollist lähtuvalt. Nimelt armastatakse sind kutsuda hellitavalt KiVa vanaemaks. Mis on selle hüüdnime taga peituv lugu?

Vanaema on lapsega tema sünnist saati ja alati oma hea sõna, nõu ja jõuga kuskil taustal olemas, kui vaja. Nii on ka minuga – alates KiVa Eestisse toomise otsusest olen olnud sellega seotud, teinud tiimis väga erinevaid asju ja alati olemas olnud. Praeguseks olen juba ka natuke ajaloolise mälu kandja, sest olen ainsana olnud tegevtiimis päris algusest. Rõõmuga näen, et tiim kasvab ja saan jagada „noorematega“ meie lugu. 

 

Sind tundvad inimesed teavad hästi, kui oluline on sulle sinu töö Kiusamisvaba Kooli sihtasutuses – oled teinud seda suure pühendumusega läbi aastate. Mis on see, mis sind oma töö puhul sütitab ja selle juures jätkuvalt hoiab?

No, sihtasutus on ju mu neljas laps, sama vana, kui mu esimene poeg. On väga tubli ja kosub kenasti, kuid veel vajab mind.  Isiklikus plaanis seob mind tugev missioon – ma tahan, et iga laps saaks koolis käia rõõmsalt ja turvaliselt, kartmata teiste inimeste poolt katki tegemist. Lisaks on sihtasutus mulle täiuslik eneseteostuse võimalus – saan teiste kasuks rakendada kõiki oma teadmisi ja oskusi alates uurimistöö tegemisest kuni joonistamise ja tantsimiseni. Lisaks muidugi imeline tiim, kellega on rõõm koos mägesid liigutada!

 

Oled hästi empaatiline inimene, alati teiste peale mõtlev ja toetav. Kuid mis on see, mida võiksid emapäeva puhul iseendale soovida?

Puhkepäeva! Päriselt ka! Ingi, sulle ka! Imeline oleks, kui sel päeval kõik emad saavad kasvõi veidi rohkem puhata ja end muretumalt tunda! Ja küpsisetorti (tervitused siinkohal mu õele, vennale ja minu armsale emale).