Lasnamäe Gümnaasium on KiVa programmi rakendanud viis aastat ja on üks esimesi venekeelseid koole, kes alustas KiVaga. Lugege alljärgnevast intervjuust, milline on olnud nende teekond, millist väärtust on kool tänu KiVale saanud ja mis on KiVa rakendamise protsessis kõige meeldivam olnud.
Küsimustele vastas sotsiaalpedagoog ja KiVa tiimi juht Anna Reren.
KiVa on kooliterviklik programm – kuidas väljendub teie koolis terviklikkus KiVa rakendamisel?
Terviklikkus on midagi, mille poole me päevast päeva püüdleme, ja me oleme selles juba üsna tublid. Iga koolipere liige teab ja mõistab oma rolli KiVa programmis, olgu selleks siis õpetaja, õpilane, KiVa tiimi esindaja või lapsevanem. Me teame, mida, millal ja kuidas tuleb teha. Regulaarsed aruanded tehtud tööst ja lapsevanemate teavitamine meie plaanidest ja eesmärkidest aitavad meil tunda end meeskonnana KiVa programmi rakendamisel.
Milliseid KiVa positiivseid mõjusid koolikultuurile olete oma koolis täheldanud?
Laste oskus olla tähelepanelikumad on kindlasti paranenud aja jooksul. Kui õpilased saavad teada, et KiVa-tunni asemel on kavas midagi muud, väljendavad nad kohe oma rahulolematust. Ja kui pikemat aega ei ole olnud ühtegi KiVa-teemalist üritust, annavad nad meile kindlasti teada ja ootavad infot. Veel me märkame olulist muutust, kuidas lapsed suhtuvad üksteisesse.
Kuidas integreerite KiVa teistesse ennetustegevustesse?
Meile meeldib tõesti väga KiVa lõimimine teistesse kooli üritustesse. KiVa-tundidel on vaieldamatult oma koht meie kooli elus, kuid seostame ka muid tegevusi kiusamise teemaga. Näiteks oktoobris toimus meil suuremahuline vaimse tervise üritus. Iga klass valmistas ette plakati “Ilm meie klassis” (“Погода в нашем классе”), gümnasistid viisid läbi vahetundides I kooliastme õpilastele meeskonnamänge, kasutades selleks KiVa käsiraamatute materjale. Samuti oli õpilastel võimalus teha meeleolukaart, millele oli vaja märkida teatud värvikoodi kasutades, mis tujuga nad saabusid kooli ja millise meeleoluga nad koolist lahkusid. Lastel oli ka võimalus lõpetada Lasgy TV jaoks lause “Ma olen õnnelik inimene, sest…”. Lapsed said isegi keset päeva mediteerida. Kooliraadios mängis rahustav muusika ning lapsed said korraks lõdvestuda keset tundi.
Kõik need tegevused on ühel või teisel viisil seotud KiVa teemadega, kuid tegevuste planeerimisel seame siiski esikohale korralikke KiVa-tunde.
Millist rolli mängib KiVa tiim ja koolijuht KiVa programmi rakendamisel?
Kooljujuht on tähtis ühenduslüli KiVa programmi kasutamisel, mis ühendab kõiki KiVas osalejaid, kelleks on KiVa tiim, klassijuhatajad, õpilased, tugispetsialistid ja isegi lapsevanemad. Erijuhtudel võtab direktor enda peale vastutuse lapsevanematega vestelda ning selgitada neile kooli seisukohta ja KiVa põhimõtteid.
Mis puutub KiVa meeskonda, siis alates sellest aastast on meil tiimi sees selge vastutuse jaotus. Nii on kooliperel lihtsam meiega ühendust võtta ja meil tiimina on kergem hoida fookuses oma konkreetseid ülesandeid ning keskenduda oma vastutusalale.
Juhindun alati reeglist – hea planeerimine hoiab ära halvad tagajärjed.
Mis on kõige enam rõõmustanud senise KiVa rakendamise teekonnal?
On suur rõõm teada, et KiVa on meie koolis saanud iga koolipere liikme jaoks tavapäraseks õppeprotsessi osaks. Me tõesti ei kujuta oma olemasolu ette ilma selle programmita. Ilmselt on suur saavutus, et õpilased ise tõstatavad mõnikord KiVa tundides teatud teemasid ja soovivad neid arutada.
Milline on teie unistus seoses KiVaga?
Vastan sellele küsimusele isiklikult kui sotsiaalpedagoog ja KiVa tiimi juht. Minu unistus on, et meie õpilaste vanemad peaksid KiVa programmi mitte ainult kooli tööriistana, vaid et nad tunneksid ka oma vastutust kiusamise ennetuses ja oleksid meile veelgi enam partneriteks programmi rakendamisel ja kasvatustöös oma lastega ka väljaspool kooli.
