Kampaania hakkab lõppema: 13 Eesti suunamudijat tegid julge tätoveeringu

Meie sihtasutuse annetus- ja teavituskampaania “Kiusamine võib jätta jälje kogu eluks” hakkab vaikselt lõppema. Tõmbame vähemasti mõttelise joone vahele 31. märtsil, misjärel teeme enda jaoks ka põhjalikumad kokkuvõtted. Ent mõistagi ei saa kampaania lõppemisega otsa vajadus Eesti koolides kiusamist ennetada ja peatada, probleemi aina paremini mõista ja teadvustada.

Enne lõpuspurti tulid meile sõnumi levitamisel appi mitmed suunamudijad ja mõjuisikud. Mis on ühist näiteks Kristel Aaslaiul, Karolin Kuusikul, Mari Ojasaarel, Grete Paial, Ženja Fokinil kui ka Marimellil?

Nad kõik said hiljuti uue julge tätoveeringu. Liblikate või lillede asemel on selles tätoveeringus peidus aga valus sõnum. Samasugune, nagu meie kampaaniaplakatitelgi… Jobu! Lehm! Selliseid sõnu kleepisid enda kehale 13 Eesti suunamudijat, et võidelda kiusamise vastu. Kuigi vesitätoveering hajub, siis kiusatud lapsele võivad sarnased sõnad jätta jälje kogu eluks.

Näitleja ja muusiku Kristel Aaslaiu sõnul on suisa jahmatav, et pea iga viies laps peab Eestis kiusamist taluma. “Tahan meelde tuletada, et tegelikult on kiusamise vastane tegutsemine meie kõigi teha – märkame enda ümber toimuvat. Mõtleme sellele, kuidas käitume ja millist eeskuju näitame noortele. Ka noored ise on üksteisele eeskujuks ja saavad olukorda parandada, teadvustades, milline käitumine on okei ja milline ei ole. See on raske võitlus, aga kuskilt ja kuidagi peab sellega alustama.”

Moekunstnik ja stilist Karolin Kuusik ei taha samuti olukorraga nii lihtsalt leppida. “Jagan mõtet, et kiusamisepisoodid koolis võivad olla sama püsivad ja jätta jäljed kogu eluks, nagu tindiga tehtud tätoveeringud. Koolikiusamine langeb kahjuks just sellele perioodile inimese elus, kui ta on kõige haavatavam. Tegelikult on aga kiusamine vastik probleem, mis ei too mitte kellelegi kasu, küll aga tihtipeale silmaga nähtamatut valu ja kahju. Me ei tohiks seda pidada normaalseks osaks koolielust, vaid selle vastu tuleb järjepidevalt võidelda!”

Kiusamise väljajuurimise nimel tegid Kiusamisvaba Kooli üleskutsel hiljuti ajutise tätoveeringu Helena Mang, Karin Larven, Mari Ojasaar, Ženja Fokin, Marilyn Jurman, Karolin Kuusik, Kristel Aaslaid, Merlin Miido, Jana Palm, Liisa Pärnpuu, Anna Lutter, Marimell ja Grete Paia. Näed kollaaži piltidest ülal – klõpsa see soovi korral suuremaks!

Kampaania autori ja meie koostöösuhete juhi Ingi Mihkelsoo sõnul on kampaania tänaseks lõppemas, kuid teadus- ja tõenduspõhise KiVa kiusuennetusprogrammi toel jätkub töö selle nimel, et ennetada kiusamist ja selle tagajärgi. “Koolid on läinud üle distantsõppele, kuid laste vaimsed probleemid on pigem tõusuteel ja ka kiusamine ei ole selles olukorras kuhugi kadunud, vaid kolinud küberruumi üle. Selle ennetamisega tuleb aktiivselt tegeleda,” tõdes ta.

Täname kogu südamest annetuskampaania loovpartnerit Not Perfect Tallinn (Rivo Räim, Anne Vetik, Alvar Lonks, Kaarel Kala), kes on viimase poole aasta jooksul panustanud ülla eesmärgi nimel lugematu arv tasuta töötunde. Samuti soovime öelda hästi suure aitäh kampaaniale tugevasti vunki andnud suhtekorraldusfirmat Dalton (Ivo Kallasmaa, Merilin Blöndal) ning digimeediagentuuri Mediabrands Digital (Erki Heinsaar, Laura Kabonen). Neid inimesi ja ettevõtteid, kes veel ühel või teisel moel kampaania õnnestumisele õla alla panid, on pea lugematu arv. Soovime neile kõigile edastada oma suure tänu!

Kiusamisvaba Kooli tegevus sõltub paljuski headest annetajatest. Sihtasutusele saab teha annetuse veebilehel kiusamisvaba.ee/toeta, helistades annetusnumbril 900 2010 (annetad 10 eurot, kui kuulad kõne lõpuni) või Swedbanki annetuskeskkonnas “Ma armastan aidata”.

Eesti KiVa-koolide 8. lend alustas ettevalmistustega

Eelmisel nädalal alustas teadus- ja tõenduspõhise KiVa programmi kasutamiseks ettevalmistusi järjekorras juba 8. lend. Sügisel saab seega KiVa abil kiusamist ennetama ja vähendama hakata veel 11 kooli üle Eesti, neist 2 vene õppekeelega kooli, 1 lõimitud keeleõppega kool ning ka 1 erivajadustega laste kool.

Hoolimata kroonviiruse pandeemiast tingitud väljakutsetest ning sellest, et sihtasutus ei teinud juba teist aastat järjest eraldi aktiivset värbamiskampaaniat, tundis viimase õppeaasta jooksul programmiga liitumise vastu huvi 17 kooli. Pärast kooliperedega läbi viidud (liitumi)svestlusi sai programmiga liitumiseks jah-sõna 11 kooli.

“Erinevatel põhjustel, mh seepärast, et meie vabaühenduse ressursid – nii rahalised kui ka inimressursid – on piiratud ja pigem ebastabiilsed, pöörame kooli liitumissoovist kuuldes tähelepanu sellele, milline on koolipere tegelik huvi järjepidevalt ja süsteemselt KiVa prorgammi rakendada,” selgitab SA Kiusamisvaba Kool lahkuv tegevjuht Triin Toomesaar. “Mõnikord on koolipere vajanud pisut rohkem aega, et mõttega nii süsteemsest ja kooliterviklikust muutusest kohaneda. Nii leiab värskest lennust vähemalt 2 kooli, kes on kas koos meiega või iseseisvalt võtnud küpsemiseks täiendavalt aega, et saada üle näiteks muutuse suhtes tekkinud vastupanust või ületada muud kooli arengust tulenenud väljakutsed.”

Eelmisel nädalal, 3. märtsil 2021. aastal kogunes värske KiVa-lend virtuaalselt koolijuhtide ja kooli KiVa-tiimi juhtide seminarile (pildil). Osalejate hulgas oli värskeid koolijuhte, juhtkonna liikmeid või KiVa-tiimide juhte ka kogenud KiVa-koolidest.

Kõige enam uusi KiVa-koole saab selles lennus olema taas Harjumaal, neist 2 Tallinnas, ent uusi KiVa-koole tuleb ka Lääne-, Pärnu-, Viljandi-, Jõgeva-, Võru- ja Ida-Virumaale. See tähendab, et tulevast sügisest on Eestis kokku üle 110 KiVa-kooli ja õppekoha, kujuures kaetud on kõik maakonnad peale Hiiumaa. Kõigi KiVa-koolide nimekirjaga saad tutvuda siin.

“Kui nüüd on kooliperesid, kes tunnevad, et tahaksid ka KiVa-võrgustikuga liituda, siis oma liitumissoovist saab meie kodulehe kaudu märku anda aastaringselt,” lisab sihtasutuse uus tegevjuht Carmen-Kristiina Parik. “Juba ettevalmistusteekonnale läinud lennuga, tõsi, enam liituda ei jõua, ent ka ülejärgmine ehk 2022/2023. õppeaasta on juba nuusutada – esimesed koolitused selleks algavad ju hiljemalt aasta pärast!”

KiVa on Soomes Turu ülikooli teadlaste välja töötatud teadus- ja tõenduspõhine programm, mis näeb ette mitmekülgseid konkreetseid tegevusi nii ennetustööks, juhtumite lahendamiseks kui ka kiusamise monitoorimiseks koolis. Mh õpivad lapsed regulaarsetes ennetustundides – nn KiVa-tundides – näiteks erinevaid tundeid tähele panema ja mõistma, grupisurvele vastu astuma, aga ka kiusamist märkama, sellesse sekkuma ning palju muud. Eestis ja ka mujal maailmas läbi viidud uuringud kinnitavad, et KiVa programm tõesti aitab kiusamist vähendada: näiteks on KiVa-koolides kiusamine kuue rakendamisaastaga kolmandiku võrra vähenenud (vt siia) ning 2020. aasta kevadel läbi viidud õpilasküsitluse tulemused annavad kinnitust, et KiVa programm on tõhus ka küberkiusamise ennetamisel ja vähendamisel (vt siia).

Programmi kohta saab lugeda SA Kiusamisvaba Kooli kodulehelt www.kiusamisvaba.ee/kiva-programm või siis Turu ülikooli rahvusvaheliselt programmilehelt siin.

Liitumistaotluse saab täita siin.

Tule meie missioonile appi sõnumiseadjaks!

Sulle meeldib muuta maailma paremaks paigaks ning tahad ka päriselt ja regulaarselt teada, milline on Su töö tegelik mõju? Meie juures saab! 

Sulle meeldib suhelda, luua erinevat sisu ning jälgida, kuidas see sihtrühmani jõuab? Oled hea ürituste korraldamises? Meie juures saab!

Tule meile tööle kommunikatsiooni- ja turundusspetsialistiks!

Töö sihtasutuses Kiusamisvaba Kool on nõudlik, ent mitmekesine ja paindlik; meeskond ambitsioonikas, aga sõbralik; tööpõld lai ja tänuväärne.

Oled sobiv kandidaat, kui sul on:
– algatus- ja organiseerimiskogemus kommunikatsooni-, ajakirjandus- või turundusvaldkonnas: su peamine töö saab olema just kommunikatsiooni- ja turundustegevuste planeerimine ja ellu viimine;
– hea suhtlus- ning kirjakeel: sinu hallata on meie koduleht, sotsiaalmeedia kanalid, blogi ja ka tekstide ning trükiste koostamine;
– kogemus ürituste korraldamisel: sinu uue töö üks osa on ka avalikkusele suunatud ürituste korraldamine;
– näpuotsatäis müügiinimese iseloomu: selleks, et meie sihtasutuse töö ja teadus- ja tõenduspõhised tegevused jõuaks aina enamate inimesteni;
– meeskonnatöö ja enesejuhtimise oskused: sest meil on rohkesti võimalusi teha tööd motiveeritud ning koostöises kaugtöötiimis;
– innovaatiline ja julgest arengust kantud meelelaad: ikka selleks, et pidada sammu kaasaegsete suundade ning vajadustega, pürgides kiiremini, kaugemale ja kõrgemale.

Kasuks tuleb:
– huvi haridusvaldkonna vastu;
– vene ja inglise keele väga hea oskus nii kõnes kui kirjas;
– hea digipädevus.

Tööaeg ja -koht on paindlikud, võimalusega töötada aeg-ajalt (ja vastavalt rahvatervislikele võimalustele, sinu enda soovidele ja plaanitud tegevustele) nii kontoris, kodus kui kohvikus, nii virtuaalselt kui reaalselt, nii üksi kui mitmekesi, hommikul või õhtul.

Töökoormus: osaline tööaeg ehk 0,5 kohta (tõelisele teadus- ja tõenduspõhise kiusuennetuse entusiastile saame aga pakkuda ka täiskohaga tööd)

Töötasu 0,5 koha kohta: 750 € kuus (bruto)

Tööleping tähtajatu, katseaeg 4 kuud. Tööle asumise aeg esimesel võimalusel, aga hiljemalt aprill 2021.

Kandideeri missioonile aadressil carmen.parik@kiusamisvaba.ee hiljemalt esmaspäevaks, 15. märtsiks 2021. aastal.

Torkad kandideerimissooviga paremini silma, kui paned e-kirjale juurde ka oma huviäratava CV ning kirjeldad paari lausega, miks oled just meie missioonitiimiga liitumisest huvitatud.

Ajaleht Sakala lugu: Viljandimaal on edukad kiusuennetamiskoolid

Lugu ilmus esmalt 21. jaanuaril ajalehes Sakala siin. Reporter Alice Lokk. Artiklis kirjeldab Suure-Jaani kooli õppejuht Katrin Nurk, mida tähendab ühe kooli jaoks KiVa programmi rakendamine. Kommenteerivad ka meie sihtasutuse tegevjuht Triin Toomesaar ning uuringukoordinaator Kristiina Treial.

Viljandimaal on üheksa kooli liitunud Kiusamisvaba Kooli sihtasutuse pakutava KiVa programmiga, mis tähendab, et nendes koolides pööratakse mõtestatud tegevuse kaudu iga päev tähelepanu kiusamise vältimisele. Mõni neist koolidest on programmis saavutanud põhi- ja üks kõrgtaseme.

Lisaks Paalalinna koolile saavutas hiljaaegu põhitaseme Suure-Jaani kool. Kooli õppejuht Katrin Nurk ütles, et järgitakse kuut väärtust: julgus, koostöö, rõõm, algatus, kokkuhoid ja märkamine. «Kõiki neid väärtusi saab oskuslikult siduda Kiva programmiga, näiteks tuleb märgata kiusajat,» lausus ta.

Katrin Nurga sõnutsi on viiendatel klassidel eraldi kiusuennetustunnid, kus teemaga põhjalikumalt tegeldakse. Näiteks luuakse neis tundides teemakohaseid videoid. Tegelikult aga hakatakse õppejuhi sõnul kiusuennetusega tutvuma juba esimeses klassis. «Esimeste klasside ruumis on seinte peal KiVa reeglid. Enne, kui kool üldse algab, jagatakse ka vanematele KiVa õpikud, kus on muu hulgas kirjas kontaktid, kui peaks tekkima küsimusi,» selgitas Nurk. «Räägime neile, mis programm see on ja mida kiusamine endast üldse kujutab. Näiteks kui keegi teisele ühe korra halvasti ütleb, siis see veel päris kiusamine ei ole.»

Õppejuhi sõnul on seal osavad õpetajad, kes juba algklassides lõimivad KiVa programmi eri ainetes oma tegevustesse. «Seda programmi eraldi tunniplaanis sees pole, kuid KiVa kodulehel on õppematerjal kasutamiseks.»

Igal KiVaga liitunud koolil on loodud oma tiim, kus on asjatundjad, kelle poole saab kiusamismuredega pöörduda. Nurk selgitas, et muredele lähenetakse juhtumipõhiselt, mis tähendab, et tiim sekkub, kui tundub, et tegemist on päriselt kiusamisega. «Sellistel puhkudel saab näiteks õpetaja pöörduda KiVa-tiimi liikme poole ja asja hakatakse lahendama. Ka aineõpetajad ja klassijuhatajad saavad ise palju asju aetud,» rääkis õppejuht.

Katrin Nurga arvates saavad õpilased hästi aru, miks programm koolis vajalik on, ning on sellega aastate jooksul harjunud. «Alguses aga ei läinud hästi käima täiskasvanute KiVa-vestide kandmine, kuid nüüd kantakse neid rohkem. Oleme laiendanud seda nii, et vesti ei kanna KiVa-tiimi liikmed, vaid korrapidajast õpetajad. See on kärtskollane ja silmatorkav, lastele on see silma jäänud ja nad tulevad rohkem rääkima. See täidab oma eesmärki,» selgitas Nurk.

Katrin Nurk nõustus Kiusamisvaba Kooli sihtasutuse eestvedajatega, et kiusamist ei ole võimalik päris ära kaotada. «Kiusamist on alati, aga seda saab lahendada siis, kui tullakse rääkima. Nüüd olen näinud, et rääkima ei tule õpilane, kellel probleem oli, vaid tulid need, kes seda pealt nägid. See juba näitab, et suurem eesmärk on saavutatud: keegi teine näeb ja hakkab aitama. Siis saab teha kokkuleppe, et teised jälgiksid abivajajat.»

Sihtasutuse Kiusamisvaba­ Kool tegevjuht Triin Toomesaar ütles, et tasemeid hakati koolidele andma eelmisel aastal. «Püüame sellega aidata aru saada, millal kool vastab kvaliteedinõuetele ja millal on programmis teatud asjad tegemata jäetud. Põhitase tähendab, et kool kasutab kõiki programmi elemente piisaval määral,» selgitas Toomesaar.

KiVa programm on kolmesambaline. «Üks osa on ennetus, mille kese on ennetustunnid. Selleks kasutavad õpetajad eri vanuseastmetele mõeldud käsiraamatuid. Ennetustunde soovitatakse teha umbes kaks korda kuus. Samuti soovitatakse vähemalt kord aastas teha ülekoolilisi teavitusüritusi. Lisaks sellele on kooli seintel erinevad materjalid,» selgitas Toomesaar.

Teine osa ehk sekkumismudel näeb ette, et koolis on väljaõppe saanud meeskond, kes oskab eri osapooltega kiusamisjuhtumist vestelda. Toomesaar selgitas, et kiusamise puhul võib õpilane pöörduda kelle poole tahes, aga rühm võtab vastutuse selle eest, et juhtumiga edasi tegeldakse ja kannataja leiaks toetust. Tähtis on ka see, et teist last kiusanud õpilased saaksid aru, mis läks valesti, ja neil oleks motivatsiooni oma käitumist muuta.

Kolmas osa programmist on uurimine. Igal kevadel viiakse KiVa-koolides läbi anonüümne õpilasküsitlus, mille põhjal saab kool tagasisidet, kuidas programmi rakendamine läinud on.

Toomesaare sõnul on küsitlused näidanud, et nii Soomes, Eestis kui ka teistes riikides on kiusamisohvrite osakaal programmi mõjul vähenenud. «Näiteks kuuenda kasutusaasta lõpuks oli Eesti KiVa-koolides ohvrite osakaal langenud kolmandiku võrra ehk 14,1 protsendini. See on Eesti keskmisest madalam.»

Kiusamisvaba Kooli juhatuse liikme Kristiina Treiali sõnul on Viljandimaal programmiga liitunud veel Viljandi Kesklinna, Holstre, Saarepeedi, Viiratsi ja Kirivere kool ning Olustvere põhikool. 2019. aastal sai Kalmetu kool aasta kiusuennetaja tiitli ning rakendab KiVa programmi kõrgtasemel.

Carmen-Kristiina Parik — tegevjuhi teatepulga järgmine kandja!

Enne kui me 14. jaanuaril virtuaalselt toimunud KiVa-koolide talvekoolis sihtasutuse uue tegevjuhi koolidele nähtavaks tegime, küsisime nende käest kolm küsimust. Üks neist oli: mis ühendab uut tegevjuhti Kristiina Treiali ja Christina Salmivalliga? Kas nimi, tumedad juuksed, teadus- ja tõenduspõhisuse kiiks või kõik kokku? Nüüd saame juba kõigile öelda, et kõik kokku – ning sellest ja paljust muustki muljetamiseks siin ka esimene intervjuu Carmen-Kristiina Parikuga, kes võtab 1. aprillist Triin Toomesaarelt tegevjuhi teatepulga üle.

Carmen, kes sa oled ja kust sa tuled? Ja kuidas sa meieni jõudsid?

Olen viimast kuud 29-aastane, sündinud ja kasvanud põline tartlane, nimi Carmen-Kristiina Parik.

Kusjuures selle nimega on mul alati jagada üks küllaltki kentsakas lugu. Minu ema oli enne ja ka pärast minu sündi veendunud, et nimeks saab mul olema Kristel. See olevat olnud tema alatine unistus: panna tütrele nimeks Kristel. Kuna mul on 3 aastat vanem vend, oli ta seda hetke üsna pikalt oodanud. Nii olid vanemad siis kokku leppinud. Vähemalt minu ema arvates oli see nii. Nimepanemise päeval sai linnaametisse minemise ülesande enda kanda aga minu isa. Pambu kaenlasse võtnud, suundus isa tegema trikki, mis muutis kõigi meie elusid igaveseks, eelkõige just minu oma. Tütarlaps nimega Carmen-Kristiina, tere tulemast! Koju tagasi jõudnud, olid ühtemoodi suured ema üllatus ja pettumus. Tänaseks oleme aga kõik rõõmsad, et isa sellise vimka otsustas visata!

Ka oleme tiimisiseselt taibanud, et nimel Kristiina – tema kõigis erinevais variatsioonides – on omamoodi oluline roll ka Kiusamisvaba Kooli sihtasutuse jaoks. Sama nime kannavad ju ka meie oma Kristiina Treial ja programmi üks loojatest, Christina Salmivalli!

Mis puudutab sihtasutuseni jõudmist, siis see juhtus läbi toredate juhuste. Nimelt olin ma just lõpetanud oma töökohustused eelmise tööandja juures mõttega, et tahaksin otsesemalt panustada Eesti ühiskonna arengusse ja tervisesse. Sattusin esmalt kokku Heateo Sihtasutuse inimestega ning nendega vestluse käigus selgus, et SA Kiusmisvaba Kool on uue juhi otsingul. Otsustasin proovida! Täna olen hästi rõõmus, et saan siin teie küsimustele vastuseid anda!

Millised senised töö- ja ka eluõppetunnid sulle ühe kiusamist ennetava vabaühenduse juhtimisel kasuks võiks tulla?

Minu vanavanematest kolm on pedagoogid ning kõik läbi elu töötanud erinevates haridusasutustes, kuhu mind juba pisikese põnnina käekõrval kaasa veeti. Ja teismelisena käisin suviti sugulasel lasteaias abiks. Ka usun ma, et kasuks tuleb isiklik kogemus, mis mind siiani saadab: laste leinatoetuslaagris osalemine, hetkel, mil seda väga vajasin.

Minu enda hariduslik taust on aga võrdlemisi teadushõnguline. Mul on bakalaureusekraad geenitehnoloogias ning magistrikraad rahvatervishoius, täpsemalt epidemioloogia suunal.
Teadushuvi kõrval olen alati tundnud sisemist põlemist vaimse tervise ja laste ning noortega seotud teemadel laiemalt. Muideks: enne ülikooli geenitehnoloogiat õppima astumist oligi tookord minu teine valik psühholoogia.

Olen aga eelnevalt Haigekassas koordineerinud hoopis üleriigiliste terviseprojektide – jämesoolevähi sõeluuring ja täiskasvanute hambaravi hüvitis – käima lükkamist. Hiljem tegin tööd ravimifirmas Novartis, mille käigus avanes mul muuhulgas väga tänuväärne võimalus kohtuda ja koostööd teha paljude tervishoiutöötajate, onkoloogiliste patsientidega ning patsiendiorganisatsioonidega.

Nüüd ootan suure põnevusega, milliseid kogemusi saan uhiuuest väljakutsest! Mulle on see esimene ju nii mitmes mõttes.

Kui palju sa enne kandideerimist Kiusamisvaba Kooli sihtasutuse, KiVa programmi ja kiusuennetuse kohta kuulnud ja märganud olid?

Olin kuulnud ja olin märganud. Esiteks ilmselt tänu tegevtiimi tublile kommunikatsioonitööle erinevates kanalites. Peale selle on Eesti ühiskond viimaste aastatega aina laiemalt teadvustamas n-ö pehmeid väärtusi ja nende rolli ühiskonnas.

Mulle tegelikult ei meeldiks siinkohal seda sõnapaari isegi kasutada ja neid teemasid pehmeks nimetada, sest oma olemuselt nad seda ei ole, nt kiusamine kahtlemata mitte. Ent kiusamise tõenduspõhine ennetamine on omakorda otseselt seotud ühiskonna nende väärtustega, mida teatud puhkudel pehmeteks nimetama kiputakse.

Nende teemade olulisuse rõhutamine on minu hinnangul küpse ja täiskasvanud ühiskonna tunnuseks ja mul on hea meel tõdeda, et sinna poole oleme liikumas. Kiusamine koolis ja mujal ei ole ainult koolipere ja lapsevanemate ning laste asi, see on kogu ühiskonna ühine mure lahendada.

Uhkusega võin öelda, et minu kool, Tartu Miina Härma Gümnaasium, kus ma 12 aastat õppisin, on KiVa programmi esimese lennu kool! Elan nende tegemistele siiani suure innuga kaasa.

Selle intervjuu toimumise ajaks oled aga juba üle nädala koos tiimiga toimetanud? Mida oled juba kõrva taha pannud või õppinud?

Olen meenutanud oma isiklikku kogemust kiusamisega ajast, mil õppisime kaaslastega 5. klassis. Oli ohvreid, kiusajaid ja kõrvalseisjaid, nagu enamiku juhtumite puhul. Tollal ma ei mõistnud, miks klassijuhataja lahendamise protsessi otsustas kaasata terve klassi ja ka lapsevanemad. Olles nüüd tutvunud sihtasutuse missiooni ja visiooniga, KiVa programmi põhimõtete ja ülesehitusega, tean, et kiusamine vajab tõenduspõhist, järjepidevat tegelemist ja süsteemset lähenemist, seda nii ennetamiseks kui ka tekkivate juhtumite lahendamiseks. Õnn oli, et tookord tubli klassijuhataja algatusel see olukord lahendatud sai, aga järjepideva tulemuse tagab see, kui kaasatud on süsteemselt kogu koolipere ja ka vanemad.

Aga! Olen oma teise töönädala lõpuks ka hämmingus, kui suur tõestatud pikaajaline ning majanduslik mõju on kiusuennetusel kogu ühiskonnale!

Osalesid eelmisel nädalal ka KiVa-koolide virtuaalses talvekoolis, kus me päeva lõpus sind ka koolidele tutvustasime. Mis tunnete ja mõtetega talvekoolist lahkusid?

Mul on hea meel, et KiVa programm on jõudnud juba sedavõrd suure hulga Eesti kooliperede ja õpilasteni! Tore oli kuulata ja näha koolide kogemusi ning seda, kuidas üheskoos pingutatakse. Teame, et KiVa programmi rakendamine on otsest väärtust tõestanud kõigis liitunud koolides, võrreldes koolidega, kus programmi ei ole seni rakendatud.

Talvekooli fookus oli sellel aastal küberkiusamise teemadel ning viimase aasta põhjal on näha, et ühiskonnas toimuvast hoolimata ei kao kiusamine iseenesest kuhugi ka siis, kui lapsed koolis igapäevaselt kokku ei saa.

Tiim tegi sulle ka n-ö uue tegevjuhi bingo, kus on erinevaid tegevusi, mida järgmiste nädalate jooksul oma sisse elamise teekonnal maha kriipsutada. Kuidas seis on?

Seis on selline, et elus esimest korda mul päriselt bingos veab! Täismängust on puudu küll veel mõni ruut, aga jackpot’i olen ma tiimi näol juba tabanud.

Mis on 3 märksõna või suunda, millele Kiusamisvaba Kooli juhina tahaksid tähelepanu pöörata või prioriteersena hoida?

Hästi lühidalt: ikka jätkusuutlikud ja läbipaistvad rahastusmehhanismid, ikka jätkuvalt kvaliteetne kiusuennetus, seejuures kasvav KiVa-koolide võrgustik. Kõik selleks, et süsteemne ja tõenduspõhine kiusuennetus saaks ühel päeval olla loomulik osa Eesti haridussüsteemist.

Ja järgmistel nädalatel: mis tegevused või töölõigud sind ees ootavad?

Õpin tiimi ning nõukogu tundma, tutvun süvitsi KiVa programmi enda ning koolide ja kogukonnaga. Turu Ülikooli teadlastega, Eesti haridusministeeriumi inimestega ja palju muud. Püüan pihta saada, mis on tehtud ja mis tahab veel tegemist. Kõike selleks, et kevadel Triinult juhi tegevused täisväärtuslikult üle võtta.

(Lugu jätkub pärast fotot.)

Uuel töökohal, samuti uue juhina alustamine tähendab palju uusi inimesi, uut infot, vajadust kiiresti kohaneda ja õppida. Kuidas sa stressi maandad ja iseenda tassi täidad?

Tõsi, minu jaoks on kõik uus ja kahtlemata väljakutsuv. Kindlasti kavatsen võimalusel pöörduda kogenumate ja targemate poole ja luban seejuures, et ei häbene küsida.

Maandamiseks otsin abi pikkadelt jalutuskäikudelt koos oma koeraga, need kaks koos on minu jaoks väga rahustava toimega. Katsun seada realistlikke eesmärke. Vajadusel võtta aega mõtlemiseks.

Soovid sa midagi veel lõpetuseks öelda?

Ma lootsin, et üheks küsimuseks on “mis on sinu salasoov”. Nii et nüüd ma ütlen! Minu salasoov on see, et Eesti inimesed oskaksid rohkem ilma põhjust otsimata sallida ja hoolida. Kui tihti kritiseeritakse inimesi ühe või teise põhjuse tõttu, siis mõelgem hetkeks – austamiseks, sallimiseks ja hoolimiseks ei pea üldse põhjuseid otsima! Lihtsalt hea on ju hea olla!

Intervjuu tegevjuht Triin Toomesaarega: iga KiVasse investeeritud euro toob ühiskonnale tagasi vähemalt neli!

Novembri lõpus ilmus ajakirja Hea Kodanik talvenumber, mis sedapuhku keskendus vabakonna väärtustele ning mis on ühtlasi ka ajakirja viimane number. Meie tegevjuht Triin Toomesaar vastas ajakirjas ka mitmetele põnevatele küsimustele. Kogu ajakirja leiad Vabaühenduste Liidu kodulehelt siin.

Miks ja kuidas organisatsioon loodi?

Uuringute põhjal kannatab umbes 20% ehk iga viies kooliõpilane õppeaasta jooksul kiusamist ehk kaaslastepoolset korduvat ja tahtlikku kahjustamist, mille eest tal on end raske kaitsta. Ja selle näitajaga ollakse kahjuks erinevate edetabelite tipus: probleem on tõsine. Et lahendusviise kaaluda ja õigeim välja valida, said kokku sotsiaalsed ettevõtjad Kristi Liiva ja Rasmus Rask, kampa kutsuti Heateo SA, samuti Kristiina Treial ja paljud tesied tänaseni võrgustikku kuuluvad head inimesed. Kaaluti ka seda, milline juriidiline keha luua; mida rahvusvaheliselt tasandilt õppida – ning sündis SA Kiusamisvaba Kool missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks just teadus- ja tõenduspõhist KiVa programmi levitades.

Kuidas teil läheb? Milline on hetkeseis teie valdkonnas?

Oleme oma ligi 8 tegutsemisaasta jooksul väga palju kasvanud. Kui 2013/2014. õppeaastal ehk KiVa pilootaastal kasutas programmi 20 kooli, siis selleks sügiseks on meie võrgustikus üle 100 KiVa-kooli ja -õppekoha. See on eeldanud ka tiimi kasvu.

Enda ja KiVa-koolide tööd saame hinnata tulemuslikuks ja mõjusaks: KiVa-koolides on kiusamise ohvrite osakaal olnud järjepidevas languses ning pikaajaliste rakendajate puhul võime öelda, et ohvrite osakaal jääb u. 14% ligi. Sealjuures näitas koroonakevade järel läbi viidud õpilasküsitlus, et KiVa programmi kasutavates koolides on võimalik ka küberkiusamist edukalt ennetada ja vähendada, samas kui programmi mittekasutanud koolides küberkiusamise kogemine kasvas, nagu prognoosisid ka eksperdid.

Hetkeseis on selline, et koolide huvi just teadus- ja tõenduspõhise kiusuennetuse järele aina kasvab. Tuntakse huvi jätkusuutliku ja süsteemse lähenemise vastu, selmet niisama suvaliselt rapsida. Kui meil ressursse vabamalt käes oleks, suudaksime ka koolide nõudlusele paremini vastata.

Ja teiselt on hetkeseis selline, et avalikkuses sõna saavad täiskasvanud ei näita lastele ja noortele sellist eeskuju, nagu vaja oleks, mistõttu oleme lähiaastate suhtes natuke murelikud. Teiste riikide kogemuste põhjal on põhjust prognoosida, et kiusamine teatud tunnuste või teemade alusel võib hakata sagenema.

Kuidas organisatsiooni eesmärke ellu viiakse? Milliseid ressursse selleks vaja on?

Eelkõige oleme keskendunud sellele, et KiVa tööriistakomplekt ja -süsteem, mis kõige tõhusamalt toimib, jõuaks Eesti koolideni ning leiaks siis järjepidevat rakendamist. Igal õppeaastal alustab ports koole KiVa kasutamiseks ette valmistamist, läbib n-ö muutuse juhtimise koolituse, baaskoolituse KiVa programmi rakendamiseks, mõõdab kiusamise kogemise algtaset oma koolis, saab vajalikud materjalid käsiraamatutest lapsevanemate miniõpikuteni jne. Et programmi põhimõtted koolis käivituksid, toetab koole ka mentor, kes käib külas, nõustab, vastab küsimustele. Toetame juba rakendavaid koole ka pidevate täiendkoolitustega suvel ja talvel, kogemusgruppidega õppeaasta vältel, virtuaalse ajakirjaga KiVa Hääl, kvaliteedimärgiste ja -raportitega jne.

Selleks kõigeks on vaja motiveeritud ja inspireerivaid inimesi, aega ja kannatlikkust ning – kuigi oleme kohanud ka enda teel suhtumist, et üks õige vabaühendus peaks elama ja toimetama õhust ja armastusest ja ainult annetustest, siis loomulikult raha ka.

Kellele ja millist kasu teist on? Kuidas seda kasu mõõdate?

Nagu ennist mainisin, siis KiVa-koolides on kiusamise ohvrite osakaal vähenenud järjepidevalt ning märkimisväärselt – kusjuures kõige suurem hüpe toimub pärast esimest rakendamisaastat, ent pärast seda tuleb järjepidevaks vähendamiseks tööd ikkagi jätkata, sest ka uuringud viitavad, et kui süsteemne kiusuennetus lõpetada, jõutakse paari aastaga samale kurvale tasemele, kust ennist alustati.

Meie põhiline mõjumõõdik on igakevadine õpilasküsitlus, millele on oodatud vastama kõikide KiVa-koolide kõik 1.-9. klasside õpilased, kusjuures küsimusi noorematele õpilastele on vähem, vanematele nõks rohkem, sh küberkiusamise või näiteks ka seksuaalse kiusamise kohta. Küsime kaks korda aastas tagasisidet ka õpetajatelt: talve hakul teeme väikse vahekaardistuse, et mõista, millist tuge veel sel õppeaastal pakkuda, ning mais-juunis teeme õppeaasta kokkuvõtteid, mille alusel koolile ka järgmise õppeaasta alguses raporti väljastame, vajadusel soovitustega, mida uuel õppeaastal täiendavalt silmas pidada.

Kuna KiVa programm on kasutusel ligi 20 riigis, tehakse väga palju erinevaid uuringuid, mis aitavad süsteemse kiusuennetuse kasu mõõta ja mõista. Näiteks on Hollandis läbi viidud kulu-tulususe uuringu põhjal võimalik öelda, et iga KiVa programmi investeeritud euro toob kiusamise all kannatanud õpilaste tulevases palgatulus ühiskonnale tagasi vähemalt 4 eurot. Ent see pole sugugi ainus KiVa-uuring või kiusamise kulu-tulusust mõõtev uuring, mis järeldab, et kiusamise ennetamine on kasulik kõigile osapooltele ja ühiskonnale laiemalt.

Kas ja kuidas olete koostöös jõudnud paremate tulemusteni, kui oleksite üksi toimetades jõudnud?

Oh, kindlasti kehtib meie töös see, et kui tahad minna kiiresti, mine üksi, aga kui tahad jõuda kaugele, tuleb minna koos. Näiteks kiusamisvaba haridustee kontseptsioon, mis küll juba 2020. aastal lõpeb ja kehtivuse kaotab, sündis just erinevate osapoolte koostöös, olles esimeseks kiusamisvastase poliitika dokumendiks Eestis.

Iga annetaja toetus on väga oluline. Oleme välja arvutanud, et ühe õpilase kaasamine KiVa programmi tähendab umbes 10 eurot – ning ühe keskmise Eesti kooli kaasamine umbes 2000-3000 eurot. Annetajad panustavad sellesse missiooni hea meelega – ning iga annetus, olgu 1 euro või rohkem, mõjub ka moraalse toena. „Minu jaoks on teie töö oluline! Aitäh ja jätkake samas vaimus!“

Kiusamise ennetamine ja vähendamine koolides on samuti meeskonnatöö. See ongi üks KiVa programmi motosid: erinevates programmi osades saab igaüks panustada – ja peabki panustama. Õpilastes peaks nt tekkima arusaam, et igaühe reageerimine ja sekkumine on väga oluline. Klassijuhatajatel on oma roll, et aidata õpilastel selle arusaamani jõuda. Lapsevanemate teadlikkus peaks kasvama ning selleks peaks kool jagama olulist infot, selgitama, mida kiusamise all mõistetakse, kuidas koolis sekkutakse, milline on õpilasküsitluse tulemus jne. Ka on lapsevanematele digitaalne miniõpik, kust lugeda võimalustest kodus oma last toetada, ükskõik millises rollis ta parasjagu on. Oluline on kõigi panus koolijuhist sööklatöötajani ning õpilasest vanavanemateni välja.

Mis on olnud suurim õnnestumine ja kuidas selleni jõudsite?

Uhkeim tunne on ikka õpilasküsitluse tulemustele mõeldes: et KiVa programmi rakendamine on aidanud koolides kiusamise all kannatamist järjepidevalt vähendada, et sellel tööl, mida koolid teevad, ja mille tegemist meie oma tiimiga toetame ja utsitame, on päriselt mõju inimeste eludele.

Neid tulpasid vaadates ja võrreldes, raportit toimetades ja lugemiseks välja riputades on igal aastal uhke tunne ja hea meel!

Ja selle tulemuseni jõuab järjepidevalt pingutades, kannatlikult katsetades, kooliperesid toetades ja motiveerides, lahendusi otsides. On koole, õpetajaid, koolijuhte, kes tahaksid märksa kiiremat tulemust või kes tüdinevad paari raskema väljakutse järel. Kutsutakse kord aastas keegi lastele esinema, lootes, et see lahendab kõik. Või kui mõned KiVa elemendid jäetakse kasutamata ja programm ei ole nii tulemuslik, tekib eksitav tunne, et KiVast pole kasu.

Milline on olnud suurim õppetund ja miks?

Ma ei tea, kas see on suurim õppetund või lihtsalt üks pidev õppetund: olukorras, kus ressursid on kogu tiimil piiratud, st nii aeg, raha kui inimesed, on vaja langetada väga palju raskeid valikuid, mida ja miks üldse edasi teha. Ma arvan, et olen juhina saanud küll meeletu kogemuse ja õpin iga päev, kuidas ja miks öelda „ei“ koostööettepanekutele, esinemistele, arendustele ja ägedatele ideedele, mida sisemine „ohoo“! kutsuks kaasa tegema küll, aga kalender ja strateegilised prioriteedid ütlevad: „võib-olla teine kord!“

Milliseid eetikaküsimusi ja väärtuskonflikte olete pidanud oma töös lahendama? Kuidas seda teinud olete?

Ma arvan, et meie igapäev hõlmabki väga palju väärtuskonflikte. Üks meie tiimis kokku lepitud väärtus on näiteks teadus- ja tõenduspõhisus: ehk otsused võiksid olla argumenteeritud, tegevused mõjusad. Kõige lihtsam argine näide on vajadus vastata KiVa programmi mitte kasutavale kooliperele, kes kutsub meid lastele esinema ja kiusamisest rääkima. Kui uuringute põhjal on sellisest esinemisest ajutine ja vähene kasu ning suurem ja püsivam kasu tekib siis, kui teemadest räägib koolipere ise, sh regulaarselt nt KiVa programmi toel, siis tuleb end kokku võtta, valmistada kirjutanud või helistanud õpetajale või lapsevanemale julgesti pettumus, esinemisest viisakalt keelduda, seda põhjendada ja pakkuda teisi lahendusi.

Hiljuti arutasime nõukoguga teemat, kas ja kuidas saame aidata ennetada potentsiaalset kiusamise ohvrite kasvu, mis võib nn abielureferendumiga kaasa tulla ja meie lapsi-noori, nende käitumisvalikuid, vaimset ja füüsilist kooliturvalisust pikka aega mõjutada. Arutasime, kas arvamusartiklist oleks abi. Oleme võtnud vastutuse käituda ka praegu vastavalt enda väärtustele, mida kooliperedele õpetame: kui näed kiusamist, tuleb ühel või teisel viisil sekkuda ning vähemasti anda kannatajale märku, et ta ei ole üksi.

Sõnastasime tiimiga 2018. aastal viis väärtust, milles oma igapäevas aina enam lähtuda püüame: julge areng, järjepidev pühendumine, teadus- ja tõenduspõhisus, heaolu ja rõõm ning tundetaiplik suhtlus. Teeme tiimiga regulaarselt tööd, et mõtestada, mida need väärtused meie tegevustes võiks tähendada, kuidas aru saame, et neid kanname. Näiteks lihvime parasjagu väärtuste arengumaatriksit, mille põhjal igaüks saab end analüüsida, kas ta on ühe või teise väärtuse puhul alles alustav, arenev, hea või edasijõudnud.

Mida tahaksite teistmoodi teha? Kellest või millest võiks selle saavutamisel kõige enam kasu olla?

Üks unistus on näiteks sõnastatud riiklik kiusuennetuspoliitika ja koolide senisest märksa teadlikum valik, miks üht või teist tegevust vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamisel tehakse, miks üht või teist tööriista, programmi vm algatust kasutatakse. Selleks vajame mh poliitikute ja ametnike tuge ja teadlikkust riiklikul ja kohalikul tasandil kiusamise teadus- ja tõenduspõhisest ennetamisest.

Teine unistus on jõuda järgmise 5-10 aastaga vähemalt 50%, aga miks mitte lausa 90%-ni Eesti koolidest. Selle eesmärgini jõudmisel oleks abi mh eelmainitud riiklikust kiusuennetuspoliitikast ning sellega loodetavasti seostuvast teadlikumast ja jätkusuutlikumast rahastamisest, mis omakorda annaks võimaluse teha senisest pikaajalisemaid ja julgemaid plaane.

Kiusamisvaba Kooli kampaania: “Kiusamine võib jätta jälje kogu eluks!”

NB! Kampaaniat on pikendatud 2021. a. veebruari lõpuni!

 

Kiusamisvaba Kooli SA äsja alanud mastaapne kampaania “Kiusamine jätab jälje kogu eluks” ilmestab ehedalt kiusamise pikaajalist mõju ning võitleb kiusamise ja selle tagajärgedega.

Kampaania autorja Kiusamisvaba Kooli koostöösuhete juhi Ingi Mihkelsoo sõnul puudutab kiusamine laiemalt pea kõiki lapsi – olgu see siis ohvri, kiusaja või pealtvaatajana. Kiusatav on aga koguni iga viies Eesti koolilaps. See kurb näitaja lennutab meid otsejoones Euroopa tippu.  

Uuringud kinnitavad, et kiusamisel on negatiivsed tagajärjed kõikidele osapooltele – nii kiusatavatele, kiusajatele kui pealtvaatajatele. Näiteks kiusajatel endil on nooruki- ja täiskasvanueas ligi neli korda suurem kuriteo sooritamise risk. Ohvritel aga kahjustub vaimne ja sotsiaalne tervis ning langeb akadeemiline edukus. Kiusamist pealt näinud lastel on seejuures kõrgem ärevushäirete ja õpiraskustesse sattumise risk. Seega kiusamine puudutab tegelikult palju rohkemaid, kui pealtnäha paistab,” selgitas Mihkelsoo.  

Mihkelsoo sõnul jätab kiusamine pikkadeks aastateks jälje ja paljud noored lähevad tulevikule vastu vaimselt haavatuna. Seda kõike on aga võimalik ennetada. Kiusamisvaba Kool aitab juba 8. aastat koolidel üle Eesti maailmas ainulaadset teadus- ja tõenduspõhist KiVa kiusuennetusprogrammi jätkusuutlikult kasutada. KiVa annab koolidele selged, konkreetsed ja toimivad juhised ja tööriistad, kuidas kiusamist ennetada ja vähendada ning kuidas toimida siis, kui sellised juhtumid esile kerkivad. 

SA Kiusamisvaba Kool mõõdab KiVa programmi mõju iga-aastaselt. Näiteks selgus 2020. a. kevadel 16 500 õpilase seas tehtud anonüümsest küsitlusest, et KiVa programmiga liitunud koolides oli distantsõppe ajal küberkiusamist poole vähem. See on üks mõjusatest näitajatest, mis tõestavad KiVa toimivust.

Kampaaniatoetavad mitmed Eesti tuntud lauljad, näitlejad ja mõjuisikud. Nende seas ka näitleja Henessi Schmidt.

“Kuri sõna võib palju kahju teha ning jätta noore inimese hinge keerulisi sõlmi. KiVa programm õpetab lastele empaatiat, ausust, südamlikkust ja teineteisest hoolimist, abivajajate märkamist ning sekkumist. Ka meie täiskasvanute maailmas on sallivusest ja teineteise hoidmisest puudus. Ma usun, et neid väärtusi lastele varakult õpetades, saame ka tulevikku helgemaks muuta. Et maailm oleks täis armastust ja rõõmu, mitte hirmu,” ütles Schmidt. 

Sihtasutuse tegevus ja võimalus kiusamist ennetada ning vähendada sõltub paljuski headest annetajatest ja toetajatest. Seetõttu võtab Kiusamisvaba Kool osa Vabaühenduste Liidu korraldatavatest annetamistalgutest 1. detsembril, mis on saanud inspiratsiooni USA Giving Tuesday’st. Tegemist on heategevusliku algatusega, mis vastukaaluks musta reede ostuhullusele kutsub üles hoopis head tegema. Kiusamisvaba Kooli äsja alanud kampaania ülim eesmärk ongi saada juurde püsiannetajaid, sest paljuski tänu annetustele saab kiusuennetusprogrammi viia aina rohkematesse Eesti koolidesse. Kampaania kestab 2021. a. veebruari lõpuni. 

Kiusamisvaba Koolile saab teha annetusi veebilehel kiusamisvaba.ee/toetaPeale selle saab Kiusamisvaba Kooli toetada Swedbanki annetuskeskkonnas “Ma armastan aidata” (seejuures kõigile 1. detsembril annetuskeskkonnas tehtud annetustele panustab Swedbank juurde kuni kogusummas 30 000€) ning Telia mTaskus.  

Kampaania visuaalid: https://bit.ly/KiVa_kampaania
Kampaania koduleht: kiusamisvaba.ee/toeta 

Kampaania põhiteostajad on: Not Perfect Tallinn, Mediabrands Digital, Dalton.

Sõnumi heategevuslikud võimendajad on:
Adovinci
Alexela
Apollo Raamatupood ja Apollo Kino
eKool
Ekspress Meedia
Grupp Trükiagentuur
JC Decaux
Linna Ekraanid
mTasku
Public TV
Rae Reklaam 
RASK
Rimi
Sound & Vision
Swedbank “Ma armastan aidata”
Tasku keskus
Telia
Õhtuleht Kirjastus

Lisaks täname Timo Hartikainenit ja agentuuri VAAS, fotograaf Kertin Vasserit, tätoveerijat Kaili Aavikut ja Mamas Pride Tattoo studiot, Talendiagentuuri, Henessi Schmidti, Kristiina Ehinat, Sissi Nylia Benitat, Kristo Kaskpeiti ning pildistamisel osalenud lapsi ja nende vanemaid.

Sihtasutus Kiusamisvaba Kool otsib missioonile uut tegevjuhti!

SA Kiusamisvaba Kool on vabaühendus missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Kui 2013. aasta sügisel kasutas teadus- ja tõenduspõhist Kiusamisvaba Kooli (KiVa) programmi 20 kooli, siis 2020. aasta sügiseks oleme jõudnud üle 100 kooli ja õppekohani Eestis – see on viiendik Eesti koolidest.

Sihtasutuse praegune tegevjuht Triin Toomesaar:

Teha tööd, millel on mõõdetav mõju laste ja noorte heaolule ning tulevikule? Teha tööd motiveeritud ja inspireeriva meeskonnaga, kohtudes vahvate kooliperedega üle Eesti? Teha tööd, mis sisemiselt sütitab; kus arenguvõimalused on pea piiritud; kus väljakutseid saab seada alati kõrgemale ja kaugemale ning igav ei hakka kunagi? Jah, see ongi olnud minu jaoks unistuste töö. Nüüd on organisatsioon valmis aga arenguetapiks, mis vajab teistmoodi kogemusi, uut energiat ja ehk ka värskemat kõrvalpilku kui minul on praegu pakkuda. Sellepärast ongi nii, et…

SA KIUSAMISVABA KOOL OTSIB UUT JUHTI

Tule eestvedajaks missioonile muuta Eesti koolid kiusamisvabaks!

Just! Sulle usaldatakse sihtasutuse eestvedamine, mis hõlmab uut strateegiaperioodi: fookuses on organisatsiooni areng kompetentsikeskusena, KiVa programmi rakendamise kvaliteedi kasvatamine ning KiVa programmi laienemise jätkamine koolidesse.

Sihtasutuse juhi tagala on nõukogu, kus panustavad organisatsiooni asutajad ja valdkonna eksperdid.

Mis oleks sinu igapäevane vastutus ja roll? Milliseid oskusi või omadusi see töö sinult eeldab? Kuidas kandideerida? Sellest loe Fontese Talendipangast siin.

Kuus küsimust meie koostöösuhete juhile: miks ja kuidas sündis meie jõulukaart?

Jõulud näivad (veel) veidi kaugel, ent just praegu on parim aeg rahulikult mõelda, kuidas lähedasi, sõpru, kolleege jt meeles pidada. Saab ju niiviisi vältida rahvarohketes kaubanduskeskustes tunglemist ja lõpututes sabades seismist. Üks võimalus oma kallitele rõõmu valmistada, on saata heade soovidega jõulukaart. See on armas traditsioon, mille püsimine sõltub meist igaühest.

SA Kiusamisvaba Kool korraldab sel aastal juba neljandat korda jõulukaartide heategevuslikku müüki. Kogutud tulu võimaldab rohkematel koolidel liituda KiVa teadus- ja tõenduspõhise kiusuennetusprogrammiga. Jõulukaartidest räägib lähemalt SA Kiusamisvaba Kool koostöösuhete juht ja jõulukaartide projekti vedur Ingi Mihkelsoo. Teda intervjueerib kolleeg ja KiVa-koolide mentor Klelia Peterson.

Klelia: Mis tõukab Kiusamisvaba Kooli sihtasutust tegelema heategevuslike jõulukaartidega?

Ingi: Meie ühingul on üks suur unistus: et kõik Eesti koolid läheneksid kiusuennetusele tõenduspõhiselt ja järjepidevalt. Teadupoolest rakendab sel õppeaastal KiVa programmi ligi 100 Eesti kooli. See on küll tubli tulemus, ent katame sellega vaid ligikaudu 20% koolidest. Tahaksime aidata paljudel teistelgi koolidel tegeleda kiusuennetusega teadus- ja tõenduspõhiselt. KiVa programmi kiirem koolidesse laienemine on vaid ressursipuuduse taga kinni. Seetõttu peame leidma nutikaid lahendusi oma tulude kasvatamiseks.

Klelia: Oleme pakkunud jõulukaarte ka eelneval kolmel aastal. Mis on sel aastal teisiti?

Ingi: Sel aastal on tõepoolest mõned uuendused. Varasemalt on jõulukaardid joonistanud kunstnik Eva Pogoretski, kellele oleme pikaajalise koostöö eest väga tänulikud. Nüüd aga oleme otsustanud, et sarnaselt president Kersti Kaljulaidile soovime jõulukaardi loomisel teha igal aastal koostööd uue illustraatoriga. Eesti illustraatorite tase on võimsalt kõrge – niiviisi saame esile tõsta erinevaid kunstnikke. Ka saame seeläbi hoida jõulukaartide suhtes jätkuvat põnevust – igal aastal on kaart isemoodi käekirjaga.

Peale kunstniku vahetamise on oluline uuendus kaardi formaatide valiku mitmekesisus. Kui varem pakkusime võimalust soetada kas paberkaart või klassikaline e-kaart, siis sellest aastast on võimalik osta ka liikuva pildiga e-kaart.

Klelia: Kes on joonistanud 2020. aasta jõulukaardi ja kuidas tema kasuks otsustasid?

Ingi: Meie selleaastase jõulukaardi on joonistanud Kadri Roosi. See, et tegin ettepaneku just Kadrile, oli imeline asjade kokkulangemine. Olime parasjagu uue kunstiku otsingul ja võrdselt heade valikute tõttu natuke hädas otsuse tegemisel, kui sattusin peale Kadri projektile Hooandjas, kus ta kogus hoogu jõulukalendri väljaandmiseks. Kadri imekaunist jõulukalendrit nähes tabas mind kohene äratundmine – täpselt tema stiil oligi see, mida otsisin. Mul on nii hea meel, et Kadri oli kohe rõõmuga nõus. Kadriga suheldes selgus ka vahva kokkusattumus. Nimelt oli Kadri vanima lapse gümnaasiumi lõpuklass just kevadel otsustanud, et ühise koolile mõeldud lõpukingi asemel teevad nad annetuse SA-le Kiusamisvaba Kool.

Klelia: Mis lugu meie selleaastane jõulukaart jutustab?

Ingi: Kuigi olen kaarti juba sadakond korda vaadanud, läheb mul iga kord südame alt soojaks ja poeb hinge tõeliselt mõnus jõulutunne – ma usun ja loodan, et teisi tabab see sama. Kaardil kajastuvad ideaalne kombinatsioon – unistuste talv, helge lapsepõlv ja südamlikud suhted.

Kaardile on inspiratsiooni andnud võrratu arhitektuuriga ning muinsuskaitse alla võetud Taebla koolimaja. Taebla kool on ka üks meie programmi rakendavatest koolidest. Nende koolimaja kujutamine meie jõulukaardil on kummardus kõikidele KiVa-koolidele.

Kaardil on peidus ka üks nunnu KiVaga seotud detail – proovi, kas leiad selle ülesse?

Klelia: Mainisid, et peale paberkaardi on võimalik osta ka kahte erinevat e-kaarti. Miks otsustasid lausa kolme erineva formaadi kasuks?

Ingi: Jõulukaartide paberil saatmine on hästi armas traditsioon – see toob sooja tunde südamesse nii kaardi saatjale kui saajale. Ma väga loodan, et see ei vaju mingil hetkel ajaloo hõlma, vaid et ka järgmised põlvkonnad selle kombe alles hoiavad. Eks see sõltu meist igaühest.

Samas on selge, et digitaalne ajastu pressib peale. Nii käsitsi kirjutamine kui ka postiteenuste kasutamine muutub paljudele aina võõramaks. Sestap on oluline käia ajaga kaasas ja mitmekesistada kaartide valikuid.

Kui varasematel aastatel sai lisaks paberkaardile osta klassikalise e-kaardi, siis nüüd on lisandunud kolmas võimalus – liikuva pildiga e-kaart. Ja ausalt öeldes, kuna Kadri Roosi illustratsioon on niivõrd detailiderohke ja armas, siis oleks olnud patt seda mitte animeerida lasta. Siinkohal teen kummarduse kaardi animaatorile Paula Mauerile, kes tegi suurepärase töö. Vaata klassikalist e-kaarti siin ja animeeritud e-kaarti siin.

Klassikalise paberkaardi illustratsioon on nähtav siin.

Klelia: Kust kaarte soetada saab?

Ingi: Kiusamisvaba Kooli kodulehelt leiab ülevaatliku jõulukaarte puudutava info, sh tellimusvormi lingi. Klõpsa selleks siia. Kui midagi jääb siiski segaseks, kirjuta julgelt meie vahvale vabatahtlikule Eveli Postile aadressil eveli.post@kiusamisvaba.ee.

Rõhutaksin siinkohal vaid seda, et tähtaeg jõulukaartide tellimiseks on küll 30. november, kuid mida varem tellimuse teele paned, seda parem. Eriti kui soovid saata kaarti ettevõtte või asutuse nimel ning seejuures ka oma logo ja sissetrükki kaardile. Siis on hea oma soovist anda teada isegi oktoobrikuus!

Klelia ja Ingi: Seega, nüüd pole muud, kui kiirelt käpikud välja ning jõulukaarte tellima!

Panusta heategevuslike jõulukaartidega missiooni muuta Eesti koolid kiusamisvabaks!

Saates jõulutervitused SA Kiusamisvaba Kooli heategevuslike kaartidega, aitad muuta Eesti koolid kiusuvabaks. Kogutud tulu võimaldab rohkematel koolidel liituda teadus- ja tõenduspõhise KiVa kiusuennetusprogrammiga.

Jõulukaarti kaunistab kunstnik Kadri Roosi illustratsioon, millel kajastuvad unistuste talv ja südamlikud suhted. Vaata kaardi aluseks olevat illustratsiooni siin.

PABERKAART
– Ühe heategevusliku kaardi hind on 2€.
– Tellimuse miinimumkogus on 5 kaarti.
– Tellimusele lisandub saatmiskulu.
– Kaart on kokkuvolditav, see on A65 mõõdus ehk ⅓ A4-st (99×210).

E-KAART
– Kaardist on saadaval 2 veebiversiooni: klassikaline e-kaart ja animeeritud e-kaart.
– Klassikalise e-kaardi puhul oleme tänulikud toetuse eest alates 30€. Klassikalise e-kaardi näidist näeb siin.
– Animeeritud e-kaardi puhul oleme tänulikud toetuse eest alates alates 50€. Animeeritud e-kaardi näidist näeb siin.
– Näidiskaartidel nähtuv logo lisamise võimalus puudutab vaid ettevõtteid.

NB! Ettevõtetele kehtib teine hinnakiri ja tähtaeg kui eraisikutele, seejuures võimaldame lisada kaardile oma logo ja tekst. Täpsem info siin.

Oma kaardisoovidest anna palun teada hiljemalt 30. novembriks selle lingi kaudu siin. Kui on kaartide kohta küsimusi, kirjuta meie vahvale vabatahtlikule Eveli Postile aadressil eveli.post@kiusamisvaba.ee.

Kaardi joonistas Kadri Roosi ja animeeris Paula Mauer; kujundamisel on abiks Redwall ja trükkimisel POS Print.