Kiusatavale tuleb näidata, et ta pole üksi

Kalmetu koolinoored teavad, kuidas kiusatavale toeks olla – vahel piisab ka heast sõnast või naeratusest.

 

Allikas: Postimees Juunior. Autor Adele Johanson

Kas sina tunned ära koolikiusamise? See pole sugugi nii lihtne. Üks on kindel – kiusatav vajab sinu tuge ja sekkumist, kui tal endal on julgust vähe.

Augustikuus valiti Viljandimaal asuv Kalmetu põhikool aasta kiusuennetajaks. Koolis on juba aastaid tegeletud sellega, et kiusamine saaks õpilaste hulgast välja juuritud. Näiteks viiakse Kalmetu põhikoolis läbi Kiusamisvaba Kooli (KiVa) programmi tunde. Nendes räägitakse lastele, kuidas kiusamist ära tunda, mille poolest see tavalisest tülist või naljast erineb ning mida teha siis, kui koolikaaslane õelutseb. Seepärast küsisin koolilastelt, kuidas neil kiusamisega lood on ning kuidas taolisi olukordi lahendada. Oma mõtteid jagasid Kedi (8), Kadri (II), Romet (9), Pärtel (11) ja Gert (11).

Oli näha, et kiusuennetuse tundides olid kõik lapsed olnud hoolikad ning oskasid õigeid võtteid seletada ka täiskasvanud reporterile. «Nali on see, kui kõik naeravad, kiuslik nali on aga see, kui kellelegi tehakse paha tuju ja tal on pärast kehv olla,» ütles Pärtel. Samas teadsid lapsed, et iga tüli või nalja puhul ei maksa kohe arvata, et see on koolikiusamine. Kadri märkis, et nali juhtub ühe korra, kiusamine toimub aga pikema aja jooksul.

«Kui sa päris kindel ei ole, kas tegemist on kiusamisega või ei, siis võib oodata. Kui sa aga oled kindel, et kedagi kiusatakse, siis tasub pöörduda õpetaja poole või rääkida sõpradega, et midagi sellist on juhtunud,» seletas Kadri. «Saab teha ka nii, et sa lihtsalt ei pööra kiusajale tähelepanu, ei hakka tema õelate naljade peale naerma ja siis ta jätab kiusamise järele,» lisas Romet.

Üksikud kiusuohvrid

Kalmetu kool on üsna pisike maakool. Lapsi on seal pisut üle saja ning klassid on väikesed. Seepärast on erinevate klasside lapsed üsna lähedased ja teavad üksteise probleemidest. Kadri sõnul on nende klassis olnud päris palju kiusamisjuhtumeid. Ta arvab, et kiusajate küüsi jäävad ning abi vajavad tihti näiteks need õpilased, kel on hügieeniga probleeme. Ta teab ka tüdrukuid, keda kiusatakse nende perekonna pärast. 8-aastane Kedi lisas, et kiusatavad tunnevad ennast kindlasti väga üksikuna. Seega on neile oluline igasugune tugi, mida sõber või tuttav saab pakkuda.

Gert meenutas aga, et nende klassis on kiusatud lapsi, kes ei julge midagi vastu öelda ega julge ka ise õpetaja poole pöörduda. Kiusamisvaba Kooli programmis on ka selle vastu rohtu. Kui keegi ei leia endas vaprust murest ja kiusust rääkida, võib ta oma loo kirja panna ja jätta selle kooli raamatukogus olevasse murekasti. Koolis on kiusuprogrammi töötajad, kes selle kätte saavad ja hakkavad olukorda lahendama.

Kiusamine ei mõjuta ainult paari last, vaid kogu klassi ja kooli. «Kui on näha, et üks inimene meie klassis kiusab kedagi, siis võibolla hakkavad teised klassid ka arvama, et meie klass on kuidagi imelik,» arvas Kadri. «Kui kiusatav mõtleb pidevalt sellest, kuidas kiusamist vältida, siis ta ei saa hästi õppida,»
rääkis Gert veel kiusamise mõjust.

Kadri on alati kiusamise ohvritele meelde tuletanud, et nad ei pea kiusajat kartma. Ka kõrvalseisja võiks vahele astuda ja kiusatavat kaitsta. Seda tehes ei pea kartma, et ta hakkab järgmisena sinu üle nalja tegema. Koos ongi julgem kiusajale vastu hakata.

Kiusuvaba kooli programmi juht Hestia Mirka tõi välja, et tegelikult vajab abi ka kiusaja, kes võibolla ei näegi iseennast nii halvas valguses. «Laps, kes enda meelest teebki nalja, satub vastamisi faktiga, et ta on nüüd koolikiusaja. Mõni ehmub selle peale väga, sest ta ei pruugi ise sellest aru saadagi,» rääkis Mirka. Tema sõnul piisab enamasti mõnest vestlusringist lapse, kiusuprogrammi töötajate ja vanematega ning ka keerulised olukorrad saavad lahendatud.

Kas teadsid?

Seitse aastat tagasi loodi üle-eestiline programm Kiusamisvaba Kool, mille eesmärk on muuta Eesti koolid kiusamisvabaks.

Õpilast kiusatakse, kui:

• temale tehakse inetuid või haiget tegevaid asju, naerdakse tema üle;

• teda lüüakse, togitakse, tõugatakse või ähvardatakse, näiteks pannakse ta luku taha;

• kaasõpilased püüavad teha nii, et ta teistele ei meeldiks, rääkides tema kohta valesid või saates õelaid kirjakesi;

• tema kohta postitatakse internetti või õppidesse alandavaid pilte, videoid ja sõnumeid;

• teda eiratakse täielikult, arvatakse ta oma sõprade grupist välja või jäetakse ta meelega tegevustest kõrvale;

• talle tehakse veel muulgi viisil kahju ja haiget.

Mida teha, kui sind kiusatakse?

• Pea meeles, et sina pole toimunus süüdi! Kiusaja tahabki, et tunneksid end halvasti – siis tunneb ta ise end tähtsana.

• Kui sul endal ei õnnestu kiusamist peatada, siis otsi abi – räägi toimuvast usaldusväärsele täiskasvanule kodus või koolis.

• Aruta täiskasvanuga, m illist abi temalt ootad. Räägi ka oma hirmudest ja kõhklustest, mida abi paludes tunned, nii saab abistaja nendega arvestada.

• Kindlasti räägi kiusamisest mõnele koolipere liikmele – õpetajale, psühholoogile või Kiusamisvaba Kooli programmi liikmele. Nemad teavad, kuidas sind aidata.

ALLIKAS: KIUSAMISVABA KOOL