Kuidas täita enda tassi ja jaksata täita ka teise oma?

,

Üks KiVa-koolide talvekooli töötuba, mis kiiresti täitus, oli n-ö tassi täitmise töötuba. Töötuba vedanud Ly Kasvandik, kes on KiVa-koolitaja ja meie nõukogu liige, aga samal ajal ka Tervise Arengu Instituudi vanemahariduse ekspert ning teadus- ja tõenduspõhise programmi Imelised Aastad üks vedaja Eestis, kirjutas kõigile kivatajatele lugemiseks ka kokkuvõtliku artikli. Sobib lugemiseks nii õpetaja kui lapsevanemana, kusjuures juurde leiab soovitusi tarkvanem.ee lehelt siin.


Soovides hoolitseda laste vajaduste eest, tuleb meil eelkõige hoolitseda iseenda vajaduste eest. See võib tunduda mõneti egoistlik, kuid on siiski ainuõige tegutsemine. Kes on lennanud lennukiga, teab, et hädaolukorras, mil sul on kõrval laps, tuleb esmalt panna hingamismask ette iseendale ja siis lapsele. Mõeldes korrakski, mis võib juhtuda, kui tegutseda vastupidi, saame aru, miks on oluline toimida just niipidi. See õpetus kehtib aga ka vaimse tervise eest hoolitsemisel.

Vaimne tervis on lai mõiste. Selle paremaks mõistmiseks võiksid korra mõtiskleda: elu meie ümber on pidevas muutumises, tuues üha uusi huvitavaid olukordi, aga ka selliseid hetki, mil võime tunda tüdimust, väsimust või midagi hoopis kolmandat. Meie vaimset tervist saab siduda heaolutundega ja see sõltub paljuski meie mõtetest, tunnetest ja sellest, kuidas ümbritsevasse maailma suhtume. Ka õpetaja argises rollis on mitmeid erinevaid tegevusi ja olukordi, kus heaolu ja sellega kaasnevad tunded võivad olla negatiivsed.

Hea vaimne tervis on tajumine, mõtlemine ja suhtlemine viisil, mis aitab elust rõõmu tunda ja keeruliste olukordadega paremini toime tulla. See on kui kilp, mis annab jõudu hakkama saada ülearuse stressiga ja mitte tekitada endale liigseid muresid. Nagu kehaline tervis, on ka vaimne tervis tähtis kogu elu vältel.

Mis on võti parema vaimse tervise juurde? Aktiivne tegelemine sellega, mis meie elus pingeid tekitab – olgu selleks siis me enda mõtted, stressiga toimetulek, suhtlemine teistega.

Igaühele meist võib kujutada oma nähtamatu tassi, aga ka lusika, millega tassi täita saab. Ja kui enda tass on täis, saame hoolitseda ka teiste tasside eest. Nimelt „tühja tassi“ tagajärg on negatiivsus paljude asjade suhtes ning puudub energia ka teiste tassi täitmiseks.

Tass tassiks, aga mis see lusikas on?
Tassi metafoori kasutatakse palju, et heaolutunnet näitlikustada. Nn nähtamatut lusikat teatakse aga vähem. Mõelgem sellest nii: kui teeme teisele midagi head, nt aitame teda, lisame selle lusikaga midagi head tema tassi. Seeläbi saab täidetud aga ka meie enda tass. See kehtib aga ka vastupidi: tehes teisele midagi negatiivset, tühjendame tema tassi – ja ka enda oma. „Täis tass“ annab meile heaolutunde ja head energiat. „Tühi tass“ aga viib ära kogu energia ja elurõõmu ning muudab meid jõuetumaks.

Aeg-ajalt on oluline püüda oma heaolu ja vaimset tervist analüüsida. Pisikesed ja regulaarsed mõtisklused annavad võimaluse enda tassi tühjenemist ennetada. Kui rahul oled oma heaolu olulisemate valdkondadega? Sealhulgas oma paarisuhtega, lastega suhtlemisega, enesearenguga, tervisega laiemalt, iseendale võetud ajaga, et hobidega tegeleda, ja majandusliku olukorraga. Nendele valdkondadele hinnangut andes saad esmase pildi sellest, millega hetkel rahul oled ja mis vajaks tähelepanu ja lisapanust, sest nad hetkel sinu tassi enam ei täida. Selline eneseanalüüs aitab võtta fookusesse ja planeerida uusi või rohkemaid tegevusi ka nendes valdkondades suurema rahulolu saavutamiseks. Näiteks võid sa rahul olla oma pereeluga ja lastega suhtlemisega, aga tunda, et sõpradega ei ole saanud juba pikka aega koos mõnusalt aega veeta või on tööl koormus üle pea kasvanud ja tööga rahulolu madal.

Tasakaal erinevate eluvaldkondade vahel loob ka suurema eelduse, et meie tass püsib täis. Samuti on abiks enda baasiliste vajaduste eest hoolitsemine ja nendega oma tassi täitmine. Ilma nendeta ei pruugi meil ühel hetkel olla enam jõudu iseendaga toimetulekuks, ega ka jõudu lastega koos toimetamiseks ning neile hea toetava keskkonna pakkumiseks.

Mis siis aitavad meil enda tassi täita? Nende baasvajaduste alla kuuluvad:

  • Piisav puhkus ja uni
  • Mõõdukas regulaarne liikumine
  • Endale ja partnerile võetud aeg
  • Lapse jaoks võetud aeg

Kõiki täpsemaid soovitusi nende teemadega sügavamalt tegelemiseks saab lugeda https://tarkvanem.ee/enda-vajadused/

Inimene ei ole enamasti väga järjepidev iseenda heaolu nimel tegutsemisel. Piisav aeg magamiseks, aeg iseendale hobidega tegelemiseks ja füüsiliseks liikumiseks kipub meil sageli jääma ainult teadmiseks ja mitte kinnistuma argisteks harjumusteks. Seepärast soovitavad psühholoogid teha endale uute vajalike harjumuste juurutamiseks nädalakava. Sinna on oluline kõik vajalik ajaliselt sisse planeerida, ja selle järgi siis ka tegutseda, kuniks see muutub rutiiniks. Selline päevakava järgi tegutsemine on midagi, mida täiskasvanud sageli soovitavad teha lastel, aga miks mitte kasutada sama taktikat ka iseenda eest hoolitsemisel ja suurema heaolu tunde saavutamise teekonnal.

Iseenda vajaduste eest hoolitsemine nõuab täiskasvanult nii eneseregulatsiooni oskusi kui ka teadmisi. Aga kokkuvõttes ei ole meist muidu laste arengu toetajaid ja nende tassi nähtamatu lusikaga täitjaid, kui me ei tee regulaarselt midagi enda tassi täitmiseks.