Mida küsida koolilt (tõhusa) kiusuennetuse kohta?

Pildi autor: Carol Liis Metsla

Kiusamist saab ja tuleb ennetada – teadlastel on selleks mitmeid soovitusi, mille tõhusustki uuritud. Mida lapsevanemana kooliperelt küsida, veendumaks, et kool teeb kõik inimlikult võimaliku, et kiusamist ennetada ja tõhusalt peatada? 

Kui laps läheb kooli – olgu 1. või 12. klassi – eeldame, et ta on seal hoitud. Paneb ju põhikooli- ja gümnaasiumiseaduski koolidele kohustuse tagada laste vaimne ja füüsiline turvalisus. Ent kuna väga palju täpsemalt ei ole seadusandja koolidele seatud ootusi lahti kirjutanud, püsivad koolipered sageli väljakujunenud tavadele tuginedes ning oma hea äranägemise järgi, et nõutud kord «turvalisust ohustavate olukordade ennetamiseks, neile reageerimiseks, juhtumitest teavitamiseks, nende juhtumite lahendamiseks» oleks paigas. Praktikas võib seetõttu juhtuda, et kooli kodukord jääb õpilaste tegelikest muredest ja vajadustest kaugele ega võta arvesse, mida peab teadus turvalisuse tagamisel mõjusaks, mida mitte.

Kui tuleohutuse tagamiseks on põhjalikud riiklikud nõuded (haridusasutustele, siis vaimse turvalisuse tagamiseks, sealhulgas kiusamise ennetamise ja peatamise tarbeks on juhised üldsõnalised, andes koolidele üsna vabad käed. Sellele, et koolide ja koolipidajate hoolsuskohustust tuleks täpsustada, on viidanud Riigikohuski. Ku(n)i riiklikud hariduspoliitikaveskid mõtet aegamööda jahvatavad, on võimalik teadlaste soovitustele tuginedes koolidelt juba praegu üht-teist küsida, veendumaks, et kool teeb kõik endast oleneva, et kiusamist oleks vähem ning tekkivad juhtumid saaksid võimalikult kärmelt lahendatud.

Milline on kooli kiusamisvastane strateegia?

Suulised vastused nagu «klassijuhataja tegeleb» või «sotsiaalpedagoog vestleb» ei tohiks olla piisavad. Et kiusamine erineb tavakonfliktidest ja arusaamatustest ning tagajärjed on tõsisemad ja pikaajalisemad, on kiusuvastane strateegia sama oluline kui dokumendid ja plaanid tuleohutuse tagamiseks või muu hädaolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks. Sealjuures on korralikult läbi mõeldud strateegias paigas, kes, mida ja kui sageli teeb, et kiusamist ennetada, ning kes, mida ja kui kiiresti võtab ette, kui teavitatakse kiusamise all kannatavast lapsest.

Seega: kuidas kool kiusamist ennetab ehk kujundab teadlikkust, oskusi ja hoiakuid nii õpilastes, personalis kui vanemates? Kui seda ei ole kirjas kiusamisvasta ses strateegias, oskab koolipere ehk vähemalt põhjalikumalt seletada, kuidas kiusuennetustöö toimub. Näiteks kuidas õpitakse eristama konflikti kiusamisest? Millistele materjalidele ennetustöös tuginetakse? Kui sageli ja kellega neil teemadel peatutakse? Milliseid oskusi õpetatakse nii lastele kui täiskasvanutele?

Milline on kooli sekkumisplaan, kui teavitatakse kiusamise all kannatavast lapsest? Kes koolis vastutab kiusamisjuhtumite lahendamise eest? Kes kellega ja kui kiiresti vestleb? Millistele võtetele toetudes? Kuidas veendutakse, et juhtum laheneb? Millal teavitatakse lapsevanemaid? Kuidas on kaasatud klassijuhataja?

Kuidas veendutakse, et tehtaval kiusuennetustööl on mõju? Kuidas ja kui regulaarsuselt uuritakse õpilaste kogemust? Milliseid järeldusi saadud tulemustest tehakse?

Veel tasuks tähele panna, kas tegevused kõlavad kokku teadlaste hinnangul oluliste kooliterviklikkuse ja järjepidevusega ning kas ennetusfookus on kõrvalseisjate sekkuma innustamisel või muul.

Tõhusaks kiusuennetuseks ei pea kool tingimata liituma ühegi programmiga, vaid võib põhimõtted teaduspõhisele kirjandusele ja soovitustele tuginedes ise luua, õpetajatele ootused seada jne. Ometi on kõigile märksa lihtsam lahendus tuua kooli juba mõõdetud mõjuga KiVa kiusuennetusprogramm, mille puhul nii rahvusvahelised kui kodumaised õpilasküsitlused ja uuringud näitavad, et ohvrite vähendamine on võimalik.

KiVa ongi 2019/20. õppeaastal kasutuses juba ligi 90 koolis ja õppekohas üle Eesti. Kas kool KiVa kasutab, seda saab vaadata lehelt kiusamisvaba.ee. Kui kooli nimekirjas ei ole, on meie kogemuse põhjal palju kasu, kui vanemad uurivad koolijuhilt, miks ei ole veel liitutud või utsitavad kooli sellele vähemalt mõtlema.

Soovitusi lapsevanematelegi leiab aadressilt http://kiusamisvaba.ee/kiusamisest/lapsevanemale/

Triin Toomesaar, SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuht