On küll KiVa-kool, aga ikka kiusatakse?!

Pildi autor: Carol Liis Metsla

Nii KiVa programmi kasutavate koolide kui ka meie sihtasutuse tiimi kõrvu jõuab aeg-ajalt ikka kommentaare õpetajatelt, lapsevanematelt ja ka meediast, et koolis on küll KiVa programm, aga ikka kiusatakse. Et järelikult KiVa ei tööta? Iga sellise arvamuse kujunemise taga on ilmselt oma konkreetne lugu, ent uuringud aitavad hinnata, millal ja kui palju on KiVast kasu loota ning millised põhjused võivad viia tundeni, et KiVast pole abi.

Millele toetume, kui ütleme, et KiVa on kasulik (või kasutu)?

On suur vahe, kas lähtume arvamuse avaldamisel üksikisiku kogemusest, kõhutundest või rangetele nõudmistele vastavate uuringute tulemustest. Need allikad on väga erineva usaldusväärsuse ja üldistatavusega.

KiVa programm on üks väheseid Eesti koolidele kättesaadavaid sekkumisi ja ennetustööriistu, mille mõju kiusamise vähendamisel on teaduslikult tõestatud – ja seda korduvalt. Ranged katseuuringud [1] nii Soomes, Hollandis, Itaalias kui ka Walesis on näidanud olulist kiusamise vähenemist juba esimese õppeaasta järel. Sarnase tulemuse oleme saanud ka programmi kohandamise käigus tehtud katseuuringus [2] Eestis.

Ehk teisisõnu: KiVa kasusid on uuringud näidanud mitte ainult programmi loomisriigis Soomes, vaid mitmetes teistes riikides veel. Peale selle on meil võimalik vaadelda igakevadiste õpilasküsitluste tulemusi, mis näitavad nt nii Soome kui Eesti KiVa-koolides kiusamise vähenemise jätku, kui programmi järjepidevalt kasutada. On koole, kus positiivne muutus on suurem ja püsivam, ning on koole, kus esineb erinevatel põhjusel väikesi tagasilangusi. Püsiv muutus vajab järjekindlust, aga ka valmisolekut ebaõnnestumistest õppida ja visadust turvalise koolikeskkonna nimel edasi pusida!

Kui uuringutesse veelgi rohkem kaevuda, võib näha, et KiVa kiusamisvastane programm on üks paremini läbi uuritud programme maailmas. Näiteks on KiVa mõjud ning võimalikud toimemehhanismid näidatud ära suuremahulise katseuuringuga Soomes. 2007.-2009. aastatel viidi põhjanaabri juures läbi põhjalik ja rangeimatele nõuetele vastav KiVa programmi katsetus kokku 117 KiVa- ja 177 kontrollkoolis ehk teisisõnu osales ligi 30 000 õpilast. Selline suuremahuline haridusliku sekkumise kontrollkatse on maailma teaduspraktikas üldse harukordne ning saadud tulemused seda muljetavaldavamad.

Selle katse põhjal saab väita, et KiVa programm vähendab oluliselt kiusamist ja selle all kannatamist [3], kusjuures KiVa vähendab oluliselt kõiki erinevaid kiusamise vorme, sealhulgas ka varjatud, suhetega seotud ja küberkiusamist [4]. Positiivsete kõrvalmõjudena saab välja tuua kooli meeldimise, õpimotivatsiooni ja akadeemiliste saavutuste suurenemist [5] kaaslastega suhete paranemist ning kiusamisega sageli kaasnevate ärevuse ja depressiooni probleemide vähenemist [6]. Läbiviidud kontrollkatse kvaliteet ja saadud tulemused võimaldavad KiVa programmi nimetada tõenduspõhiseks ja seda on tunnustatud ka programmi lisamisega ühte nõudlikumasse tõenduspõhiste sekkumiste andmebaasi Blueprints Programs.

Seega – olemasolevad uuringud kinnitavad, et KiVa programmi kasutades on koolides võimalik kiusamise esinemist oluliselt vähendada, sealhulgas vähendada kiusamise negatiivseid mõjusid. Tuleb aga mõista, et kõiki juhtumeid ei õnnestu siiski ära hoida ka KiVa-koolides.

Kiusamisest päriselt vaba kool ei olegi siis võimalik?

Võib vast nii öelda küll. Nimelt pole tööriista kiusamise täielikult ära kaotamiseks maailmas veel leitud. Küll aga on väga oluline kiusamist siiski ennetada ja vähendada ning sama oluline on see, mida ja kui tõhusat üks kool teeb siis, kui see kiusamisjuhtum ikkagi tekib. Lühidalt öeldes: kiusamisolukorra puhul tuleb täiskasvanutel oskuslikult sekkuda.

KiVa programmi üks oluline komponent ongi konkreetsed juhtumite lahendamise meetodid, mille tõhusust – nagu ennetussamba puhulgi – on samuti hinnatud. Kontollkatsest selgus, et tervelt 98% juhtumite lahendamise vestlustes osalenud õpilastest leidis, et nende olukord läks pärast paremaks [7]. Kiusamine ei pruugi aga sootuks nii kiiresti lõppeda, kui juhtumite lahendamiseks kasutatakse kontrollimata mõjuga lahendusviise või täiskasvanud tegelikult ei tea, mida nad täpselt teevad.

Kuid ka KiVa meetoditega ei õnnestu alati kõiki juhtumeid lahendada ning siis on reeglina vaja juba osapooltele täiendavat toetust ja spetsiifilisemat abi. Näiteks kui kiusaja tegude taga on tõsisem ja püsivam käitumisprobleem. Kuriteo tunnustega juhtumid kuuluvad aga näiteks koheselt politsei pädevusse.

Kui ühe ennetus- ja sekkumisprogrammi mõjude kohta erinevates riikides on piisavalt infot kogunenud, on võimalik ka teha kulu-tulususe ja kulu-efektiivsuse analüüse, ehk hinnata erinevate mudelite abil, kui palju kasu või säästu tuleviku kulutustes on võimalik saada, investeerides praegu ennetustegevusse. KiVa programmi kohta on Hollandist teada, et neil toob iga KiVa kasutamisse investeeritud euro pikas perspektiivis ainuüksi kiusamise all kannatanute parema tööalase toimetuleku näol tagasi 4-6 eurot [8]. Kui siia arvestada juurde ärahoitud kahjud ka kiusajatele ja kõrvalseisjatele, siis on oodatav investeeringust saadav kasu ühiskonnale veelgi suurem.

Rootsis tehtud KiVa kulu-efektiivsuse analüüs näitas aga olulist efektiivsust kiusamisvabalt elatud aastate ja paremast elukvaliteedist saadud kasu näol, kusjuures olulise kasu saamiseks on vajalik rakendada programmi 1.-6. või 1.-9. klassini, ainult III kooliastmes ehk 7.-9. klassides toimetamisest ei piisa.[9] Rootsi [10] kiusuennetajad on hinnanud kiusamise ennetamata jätmise hinnaks 60 miljonit eurot aastas – see sisaldab kulutusi tervishoiule, sotsiaalsüsteemile, õigus- ja kriminaalvaldkonnale.

Seda kõike arvesse võttes tekib tahtmine rõhutada, nagu ka Tervise Arengu Instituudi nooremteadur Karin Streimann oma arvamusloos [11] on selgitanud, et meie väikeses Eestis, kus iga euro on arvel, on väga vaja mõelda, millistesse tegevustesse ühiskonna heaolu parandamisel on mõistlik investeerida.

KiVa kui tippklassi tolmuimeja

Turu Ülikoolist on meieni jõudnud KiVa programmi kohta ka tore metafoor. Nimelt võib KiVa programmi võrrelda tippklassi tolmuimejaga. Jah! See on kokku pandud kaasaegse teadusliku teadmise alusel parimatest komponentidest ning seda on korduvalt rangetel tingimustel edukalt katsetatud. Samal ajal on uuringutest aga näha, et programmi mõju sõltub doosist – mida täpsemalt ja täielikumalt KiVa komponente kasutatakse, seda suurem edu tõenäosus on [12] Ehk siis – ka kõige parem tolmuimeja hoiab toa puhta ainult siis, kui seda sihipäraselt ja järjepidevalt kasutada. Nii ka KiVaga!

Kasutatud allikad:

[1] Vaata uuringuid: http://www.kivaprogram.net/is-kiva-effective
[2] Treial, K. (2016). KiVa kiusamisvastase programmi prooviuuring Eestis: kaheaastase klaster-randomiseeritud kontrollkatse tulemused. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 4(2), 191-222. http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/viewFile/13126/8202
[3] Kärnä, A., Voeten, M., Little, T., Poskiparta, E., Kaljonen, A., & Salmivalli, C. (2011). A large-scale evaluation of the KiVa antibullying program. Child Development, 82, 311-330.
[4] Salmivalli, C., Kärnä, A., & Poskiparta, E. (2011) Counteracting bullying in Finland: The KiVa program and its effects on different forms of being bullied. A special section edited by C. Spiel, P. Smith, and C. Salmivalli and offered for publication in International Journal for Behavioral Development, 35, 405-411.
[5] Salmivalli, C., Garandeau, C., & Veenstra, R. (2012). KiVa antibullying program: Implications for school adjustment. In G. Ladd & A. Ryan (Eds.), Peer Relationships and Adjustment at School (pp. 279-307). Charlotte, NC: Information Age Publishing.
[6] Williford, A., Noland, B., Little, T., Kärnä, A., & Salmivalli, C. (2012). Effects of the KiVa Antibullying Program on adolescents’ perception of peers, depression, and anxiety. Journal of Abnormal Child Psychology, 40, 289-300.
[7] Garandeau, C. F., Poskiparta, E., & Salmivalli, C. (2014). Tackling acute cases of school bullying in the KiVa anti-bullying program: A comparison of two approaches. Journal of Abnormal Child Psychology, 42, 981-991.
[8] Huitsing, G., Barends, S. I., & Lokkerbol, J. (2019). Cost-benefit Analysis of the KiVa Anti-bullying Program in the Netherlands. International Journal of Bullying Prevention, 1-10.
[9] Persson, M., Wennberg, L., Beckman, L., Salmivalli, C., & Svensson, M. (2018). The cost-effectiveness of the Kiva Antibullying Program: results from a decision-analytic model. Prevention science, 19(6), 728-737.
[10] “Mobbningens kostnader. En socioekonomisk analys”, autorid/väljaandjad Swedbank ja Friends (Rootsi kiusuennetusorganisatsioon) http://www.socioekonomi.se/Texter16/Mobbningens-kostnader-kortversion%20webb.pdf
[11] Streimann, K. (2019) Panustaks nüüd tulemuslikku ennetusse. Pärnu Postimees, 05.09.2019. https://parnu.postimees.ee/6769942/karin-streimann-panustaks-nuud-tulemuslikku-ennetusse
[12] Haataja, A., Voeten, M., Boulton, A. J., Ahtola, A., Poskiparta, E., & Salmivalli, C. (2014). The KiVa antibullying curriculum and outcome: Does fidelity matter? Journal of School Psychology, 52(5), 479–493.

Kristiina Treial
SA Kiusamisvaba Kool koolitaja ja uuringute koordinaator