KiVa programmi ülevaadeja liitumisteekond

KiVa on Soomes, Turu Ülikoolis välja töötatud teadus- ja tõenduspõhine kiusamisvastane programm, mis aitab koolidel kiusamist ennetada ning kiusamisjuhtumeid tõhusalt lahendada. KiVa on üks enim hinnatud kiusamisvastaseid programme maailmas. Eestis on see saanud ennetuse teadusnõukogult kõrgeima hinnangu nii kasutusvalmiduse kui mõju osas.

KiVa programmi eesmärgid on:

1. Kiusamise ennetamine – teadlik töö õpilaste hoiakute, uskumuste ja oskuste arendamiseks.
2. Kiusamisjuhtumite lahendamine – sekkumine KiVa metoodikaga.
3. Negatiivsete mõjude vähendamine – kiusamise tagajärgede leevendamine.

Programmi rakendatakse üle maailma paljudes riikides. Eestisse jõudis programm 2012. aastal läbi sihtasutuse Kiusamisvaba Kool.

KiVa pakub mitmekülgseid praktilisi materjale õpetajatele, õpilastele ja lapsevanematele, samuti virtuaalset õpikeskkonda. Turvalise koolikeskkonna tagamine nõuab püsivat tegutsemist, seetõttu ei ole KiVa ajutine või üheaastane projekt, vaid programm, mida tuleb rakendada kogu koolipere kaasates järjepidevalt.

KiVa programm väärtustab:

• ühist vastutust – igaühe roll on kiusamist märgata ja vajadusel sekkuda;
• koostööd kooli personali, õpilaste ja lapsevanemate vahel;
• vaimset, füüsilist ja sotsiaalset heaolu;
• sallivust ja lugupidavaid suhteid;
• ühist ja järjepidevat tegutsemist kiusamise ennetamisel ja lõpetamisel.

Uuringud Eestis ja maailmas näitavad, et KiVa rakendamisel:

• paraneb õpilaste psühhosotsiaalne heaolu;
• väheneb kiusamine, sh küberkiusamine;
• väheneb koolist väljalangemise risk;
• kasvab õpimotivatsioon, koolimeeldivus ja akadeemiline edukus;
• vähenevad ärevuse ja depressiivsuse sümptomid;
• väheneb õpilaste riskikäitumine.

KiVa programm tugineb kolmele sambale:

Ennetustöö peamised eesmärgid:

• suurendada õpilaste teadlikkust grupi rollist kiusamise kujunemisel ja lõpetamisel;
• kujundada arusaam, et kiusamine ei ole üksnes kiusaja ja ohvri vaheline probleem, vaid kollektiivne vastutus;
• suunata õpilasi kiusaja innustamise asemel ohvrit toetama;
• julgustada lapsi selgelt väljendama, et kiusamine ei ole aktsepteeritav, ja pöörduma abi saamiseks õpetaja või koolitöötaja poole.

Ennetustundides omandatud teadmised ja oskused peaksid kanduma üle ka tundidevälisesse suhtlusesse. Hoiakute kujundamine on protsess, mis eeldab aega, järjepidevust ning kogu koolikollektiivi teadlikku ja ühist panust.

KiVa-tunnid on:

KiVa õppematerjalid ja tunnikavad

Igale kooliastmele (I–III) on koostatud eakohane õpetaja käsiraamat, mis sisaldab valmis tunnikavasid kõigi KiVa-teemade kohta. Teemad läbitakse ühe õppeaasta jooksul kindlas järjekorras.

Lisaks toetavad tunde:

• esitlused, videod ja lisamaterjalid veebikeskkonnas;
• KiVa e-õppemängud õpitu kinnistamiseks;
• iga kooliastme lisamaterjalid muukeelsete ja HEV-õpilaste toetamiseks.

KiVa-tunnid on õppekavasse integreeritavad. Jätkusuutlikuks ja kvaliteetseks ennetuseks tuleb KiVa-tunnid planeerida tunniplaani. Tunde viivad enamasti läbi klassijuhatajad.

Esimesel rakendamisaastal toimuvad KiVa-tunnid kõikides I–III kooliastme klassides.

• I ja II kooliastmes läbitakse õppeaasta jooksul 10 teemat, kus üks teema vastab ühele paaristunnile (2 × 45 minutit).
• III kooliastmes käsitletakse õppeaasta jooksul 5 teemat, mille jaoks on kokku ette valmistatud 15 tunnikava.

Järgmistel aastatel toimuvad KiVa-tunnid sihtklassides – ühes klassis igas kooliastmes (nt 1., 4. ja 7. klassides).

Igas KiVa-koolis moodustatakse KiVa-tiim, kelle peamine ülesanne on kiusamisjuhtumite lahendamine ning programmi koordineerimine.

KiVa-tiimi koosseis:

• 3–5 liiget, suuremates koolides ka rohkem;
• õpetajad erinevatest kooliastmetest, tugispetsialist(id) ja juhtkonna esindaja;
• KiVa-tiimi juht, kes koordineerib tiimi tööd.

KiVa-tiimi toimimise oluline eeldus on liikmete vabatahtlik osalemine, nende valmisolek panustada ning ettenähtud tööaeg – soovituslikult töökoormuse sisse arvestatult üks tund nädalas.

KiVa-tiimi ülesanded:

• kiusamisjuhtumite lahendamine KiVa metoodikaga koostöös klassijuhatajatega;
• teavitustegevuste korraldamine õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele;
• küsitluste läbiviimine ning tulemuste analüüs;
• õpetajate toetamine programmi elluviimisel – KiVa-tiim võiks olla valmis õpetajaid vajadusel tundide andmisel toetada ning võimalusel korraldada koolisiseseid õpiringe, kovisioone või koostööseminare;
• programmi koordineerimine.

KiVa programmi käivitamine koolis eeldab avatud suhtlust ning kõigi osaliste, nii töötajate kui lapsevanemate kaasamist. Valmisolek muutustega kaasa minna võib olla erinev, mistõttu on juhtkonnal personali toetamisel keskne roll, et programmi saaks edukalt ja järjepidevalt rakendada.

Juhtkonnale on ootus:

• moodustada 3–5-liikmeline KiVa-tiim ning tagada selle tööks vajalik aeg (soovituslik 1h nädalas) ning tugi;
• sõlmida selged kokkulepped töökorralduse, KiVa-tundide läbiviimise ja tasustamise osas;
• võimaldada KiVa-tiimi liikmetel ja õpetajatel osaleda täiendkoolitustel.

Tasustamisel on koolide lähenemine erinev. Mõned levinud näited:

• KiVa-tunnid on eraldi tasustatud tunnid.
• KiVa-tundide läbiviimine on arvestatud klassijuhataja tasu sisse.
• KiVa-tiimi liikmed ja juht saavad igakuist kindlat lisatasu.
• KiVa-tiimi töö on arvestatud üldtööaja sisse.
• KiVa-tiimile on loodud eraldi lisatasu- või tunnustussüsteem.

KiVa programmi rakendamist rahastatakse ühiselt sihtasutuse Kiusamisvaba Kool ning kooli poolt. Suurem osa programmi kuludest kaetakse sihtasutuse kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumi ning teiste partnerite toetustest ning kool tasub programmi rakendamisel iga-aastast omaosalust.

KiVa programmi viimine ühe lapseni maksab keskmiselt 13 eurot aastas, millest rohkem kui kolmveerandi katab sihtasutus. Koolil on iga-aastane omaosalus, mis on liitumise aastal suurem kui jätkuaastatel (tulenevalt stardikoolituse ja materjalide mahust).

Programmi rakendamisega seotud kulud katavad:

• mentori järjepidevat tuge;
• KiVa täienduskoolitusi (nt kogemusgrupid ja õpiringid, uute KiVa-tiimi liikmete lisandumisel tiimiliikme koolitus);
• õpetaja käsiraamatuid KiVa-tiimile ning klassijuhatajatele;
• veebituge (nt materjalid siseveebis, e-õppemäng, uudiskiri, FB grupp);
• KiVa miniõpikuid lapsevanematele;
• KiVa veste korrapidamiseks koolis;
• KiVa plakateid kiusuennetuslike sõnumite edastamiseks;
• seiret – igakevadist õpilasküsitlust ning personaliküsitlust koos raportitega;
• litsentsitasu.

Enne liitumistaotluse esitamist soovitame koolil tutvuda KiVa programmi sisu ja rakendamistingimustega ning liitumissoov kooli juhtkonna ja tugimeeskonnaga läbi rääkida. Mida paremini on kool end ette valmistanud, seda sujuvam ja tulemuslikum on koolis KiVa programmi käivitamine.

Liitumistaotlus on jaotatud teemaplokkideks, mis sisaldavad nii KiVaga liitumise tingimusi kui ka eneseanalüüsi. Palume vastata oma kooli tegelikust olukorrast lähtuvalt.

Pärast liitumistaotluse esitamist võtab sihtasutus kooliga ühendust, et leppida kokku liitumisvestluse aeg. Liitumisvestluse eesmärk on arutada liitumisega kaasnevaid tegevusi, saada ülevaade kooli hetkeolukorrast, hinnata kooli valmisolekut ning pakkuda sihipärast tuge.

Liitumisvestlusele on oodatud koolijuht ning võtmeisikud, kes KiVa käivitamisega koolis tegelevad, võimalusel ka tulevane KiVa-tiim. Vestlus toimub tavaliselt koolis ning kestab orienteeruvalt 1–1,5 tundi.

Ettevalmistusperioodi eesmärk on anda ülevaade KiVa programmi põhimõtetest ning kavandada programmi rakendamist. Selleks tehakse koolisiseseid ettevalmistusi:

• KiVa-tiimile planeeritakse programmi koordineerimiseks eraldi tööaeg üks kord nädalas (umbes 1 ak/h);
• klassijuhatajatele luuakse tunniplaanijärgne aeg KiVa-tundide läbiviimiseks;
• kool sõnastab KiVa meetodikast lähtudes kiusamisjuhtumite lahendamise korra;
• kool viib aprillis-mais läbi õpilasküsitluse (1.–9. klassides) ning tutvub tulemustega, et lähteülevaade saada ja ennetustööd planeerida.

Ettevalmistusperioodi jooksul saab kool ligipääsu KiVa siseveebile, koolile edastatakse programmi materjalid (õpetajate käsiraamatud, lapsevanemate miniõpikud, plakatid, vestid, fassaadisilt). Uue õppeaasta alguseks lisab kool KiVa programmi info oma kodulehele.

Stardikoolitused

KiVa programmiga liitumisel läbib kool 4-päevase stardikoolituse, mis annab juhtkonnale, õpetajatele ja KiVa-tiimile programmi süsteemseks rakendamiseks vajalikud teadmised ja oskused.

Sihtasutus pakub koostöölepingu raames KiVa-koolidele püsivat jätkutuge, et toetada KiVa järjepidevat ja kvaliteetset rakendamist. Koolidel on võimalus osaleda talve- ja suvekoolides, KiVa-tundide õpiringides ning koolijuhtidele ja tiimiliikmetele suunatud kogemusgruppides.

KiVa-tiimi uutel liikmetel on võimalus osaleda kahepäevasel tiimiliikme koolitusel ning uued õpetajad saavad läbida veebikoolitusi. Lisaks on loodud täiskasvanute veebikursus, kus kõik last toetavad täiskasvanud (sh lapsevanemad) saavad täiendada oma teadmisi kiusamise ennetamisest ja sekkumisest.

Soovi korral saavad koolid tellida ka töötubasid, mis on kohandatud konkreetse kooli vajadustele ja KiVa rakendamisel esile kerkinud küsimuste lahendamiseks.

Koolidel on vajadusel võimalik tellida täiendavaid materjale: õpetajate käsiraamatuid, KiVa-veste, plakateid, fassaadisilti ning lapsevanemate miniõpikuid.