1. oktoobril 2026 alustas 58 Eesti kooli teekonda, mille eesmärk on toetada laste vaimset tervist läbi kiusuennetuse. Kui kiusamise ennetamine ja kiusamisjuhtumitele reageerimine muutuvad teadlikumaks, selgemaks ja süsteemsemaks, saab ennetada kiusamise negatiivset mõju laste vaimsele tervisele.
Teejuhi pilootprojekti rahastab Tervisekassa. Lahenduse on välja töötanud SA Kiusamisvaba Kool, kes viib läbi ka pilootuuringu. Koolide kõrval on kogu protsessi vältel maakondlikud haridusasutuste tervisedendajad.
Miks on seda vaja?
Kiusamine ei ole lihtsalt eakaaslaste vaheline konflikt ega ühekordne nali. See on kahjustav suhe ja üks olulisemaid koolikeskkonnast tulenevaid vaimse tervise riskitegureid. Nii rahvusvahelised kui ka Eesti uuringud, sealhulgas HBSC ja laste vaimse tervise uuring, näitavad seda järjepidevalt. Kiusamist kogenud lastel on suurem risk ärevusele ja depressioonile. Kiusamine mõjutab ka pealtnägijaid ja kogu klassi turvatunnet. Vaimset tervist ei saa hoida keskkonnas, kus põhivajadus end turvaliselt tunda on rahuldamata.
Samal ajal on koolidel kohustusi ja ülesandeid rohkem kui ressursse. Aeg ja inimesed on piiratud ning sageli ei ole lõpuni selge, kes, millal ja kuidas kiusamisjuhtumi korral tegutseb või ennetustegevusi ellu viib. Eraldi küsimus on seegi, millised tegevused oleksid kooli võimekust arvestades mõistlikud ja tooksid päriselt oodatud tulemusi. Just selle lõhe täitmiseks Teejuht loodigi. Teejuht on ka üks võimalik viis, kuidas Haridus- ja Teadusministeeriumi ning tema strateegiliste partnerite koostöös valmiv Kiusamisvaba haridustee kontseptsioon paberilt päris koolielu osaks muuta.
Mis on Teejuht?
Teejuht on andmetele tuginev arendusprotsess. See aitab koolil vaadata ausalt otsa oma senisele tööle kiusamise ennetamisel ja juhtumite lahendamisel ning astuda sealt järgmine läbimõeldud samm. Teejuht ei ole uus ennetusprogramm, vaid tugev alus, mis aitab koolil:
- saada ülevaade kiusuennetuse hetkeolukorrast ja kooli võimekusest ning hinnata, kas juba kasutusel olevad lahendused on selgelt rakendatud ja koolile sobivad;
- selgitada rollid ja protsessid, et kooliperes ja kogukonnas oleks teada, kes, millal ja kuidas ennetustööd teeb ning kiusamisjuhtumile reageerib;
- saada kooli ressurssidele vastavad teaduspõhised soovitused ja koostada nende põhjal konkreetne tegevuskava.
Kuidas teekond välja näeb?
Pilootaasta kestab oktoobrist 2026 juunini 2027 ja jaguneb kolmeks etapiks:
- Kaardistus ja analüüs (sügis 2026). Kool moodustab juhtrühma või kasutab mõnda juba olemasolevat tiimi. Seejärel tehakse struktureeritud eneseanalüüs ja kaardistatakse hetkeolukord. Vajaduse ja soovi korral saab küsitluste kaudu kaasata kogu personali, õpilased ja vanemad.
- Tegevuskava elluviimine (talv 2026/27 – kevad 2027). Eneseanalüüsile ja kaardistusele tuginedes planeerib kool jõukohased parendused ja viib need ellu.
- Kogemuste vahetus ja kokkuvõtted (kevad 2027). Piirkondlikel arendusseminaridel analüüsivad koolid koos tulemusi, õpivad üksteise kogemustest ja seavad jätkuplaanid.
Maakondlikud haridusasutuste tervisedendajad on koolide kõrval kogu teekonna vältel. Nad ei tule kooli valmis vastustega, vaid on kaasamõtlejad, kes aitavad hoida suunda siis, kui igapäevatöö kipub tähelepanu mujale viima. Tervisedendajad esitavad õigel hetkel küsimusi ja aitavad koolil märgata nii seda, mis juba hästi toimib, kui ka seda, mida saaks paremini teha. Otsused teeb kool ise, sest keegi ei tunne kooli paremini kui koolipere.
Pilootuuring: õpime koos
2026/27 õppeaasta on ühtlasi Teejuhi katsetamise aasta. SA Kiusamisvaba Kool viib läbi teostatavuse uuringu. Esimese sammuna algas 1. oktoobril eeluuringu andmete kogumine. Uuringus osalevad koolide juhtrühmade liikmed ja tervisedendajad. Uuringu käigus toimuvad eel- ja järelküsitlused, täidetakse tegevuste logi ning kevadel viiakse läbi fookusgrupi intervjuud.
Uuringu eesmärk on teada saada, kuidas Teejuht koolides päriselt toimib ja millist mõju see avaldab koolide valmisolekule ning reageerimisvõimele. Samuti selgub, mida on vaja lahenduse edasiseks arendamiseks.
Pärast pilootuuringut ja vajalikke täiendusi jääb Teejuht haridusasutuste tervisedendajate tööriistaks. 58 kooli kogemus aitab kujundada lahenduse, mis sobiks tulevikus veel paljudele Eesti koolidele.
Täname Tervisekassat ja haridusasutuste tervisedendajaid koostöö eest ning 58 kooli, kes astuvad sellele teele esimesena.
