Iga viies Eesti koolilaps on kiusamise ohver

PISA 2015. aasta õpilaste rahulolu-uuringu kohaselt on Eestis kiusamise ohver iga viies 15-aastane õpilane. Muud rahvusvahelised, aga ka kodumaised uuringud on aastate jooksul näidanud sarnaseid tulemusi mistahes vanuseastmes, kusjuures mõnes koolis või kooliastmes võib kiusamise ohver olla lausa iga neljas laps. See tähendab 20-25% õpilastest ning on igal juhul suurem Euroopa Liidu keskmisest. Meile eeskujuks olevates Põhjamaades on see osakaal märkimisväärselt väiksem.

 

Mis on kiusamine?

Kiusamine on süstemaatiline tegevus, mille käigus paneb üks inimene meelega ja korduvalt teist inimest halvasti tundma ning kannatajal on raske end kaitsta. Teisisõnu tehakse samale õpilasele korduvalt liiga sihiliku ja teadliku tegevusega, mille tõttu on kiusaja ja kiusatav ebavõrdses seisus. See tähendab, et kiusaja on kas tugevam, populaarsem või vanem. 

Kiusamine võib olla nähtav tegevus (füüsiline või sõnaline) aga ka varjatud (tõrjumine, kuulujuttude levitamine, küberkiusamine). Varjatud kiusamist on raskem märgata, kuid üheks märgiks on sageli muutus kiusatava õpilase meeleolus või käitumises. Kiusamine peatamisel on oluline roll kõrvalseisjatel: saades teada kiusamisest või sattudes seda pealt nägema, tuleb sekkuda või kutsuda appi täiskasvanu. 

Kiusamine saab jätkuda ja kasvada vaid siis, kui kõrvaltvaatajad selle heaks kiidavad või teesklevad, et ei märka. Kui kaaslased peavad kiusamist lubamatuks, on kiusata keerulisem. Seega on kiusamise peatamiseks oluline mõista enda kui kõrvalseisja vastutust ning astuda kiusamise ohvri kaitseks välja. Head grupisuhted ning erinevuste aktsepteerimine on samuti kiusuvaba keskkonna juures olulised.

Mis ei ole kiusamine?

Vaidlused ja lahkarvamused ei ole kiusamine!

Konfliktid ja lahkarvamused on osa inimsuhetest, sest meil kõigil on erinevad arusaamad ja soovid. Oma eesmärkide poole püüeldes ei ole meil alati meeles arvestada ka teiste tunnetega. Klassitäis lapsi pole siin erandiks. Selles, et lapsed ja noorukid oma erimeelsusi lahendavad, ei ole midagi halba, sest taolised olukorrad õpetavad tunnetega toimetulekut ja konfliktide lahendamist, isegi kui osapooled endast välja lähevad. 

Vaidlused ja lahkarvamused erinevad kiusamisest, sest

  • on mööduvad ja lühiajalised;
  • üks ja sama laps ei ole püsivalt sihtmärgiks.

Õrritamine ja müramine ei ole kiusamine, sest 

  • valitseb vastastikuse mõistmise ja austuse õhkkond;
  • eesmärk ei ole kellelegi haiget teha või kedagi solvata. 

 

Oluline on, et kõik mõistaksid mis eristab kiusamist erimeelsuste lahendamisest. Mõnikord võivad naljana mõeldud sõnad ja teod teistele siiski haiget teha või häirida. Sellisel juhul on oluline sellest teada anda, et nali või mäng on läinud üle piiri ning teisel poolel tuleks vabandust paluda. 

When a person tells you you hurt them, you don’t get to decide you didn’t.*

*Kui keegi ütleb sulle, et sa haavasid teda, ei ole sinu otsustada, kas sa seda tegid.

Miks peab kiusamist ennetama ja vähendama?

Kiusamine on tõsiste tagajärgedega laialt levinud probleem, mis võib kiusatava kui ka kiusaja elu jäädavalt muuta. Kaasnev ärevus, depressioon, probleemid enesehinnanguga või lausa suitsiidimõtted võivad peale ohvri areneda ka kiusajas endas ning pealtvaatajaiski. Rääkimata sellest, kui keeruline on kiusamise ohvriks oleval lapsel keskenduda õppetööle, mistõttu jääb see tihtipeale unarusse. Samuti võib nende õpilaste potentsiaal jääda realiseerumata just kiusamise tõttu tekkiva ebakindluse, ärevuse jms tõttu.

Kiusamise tagajärjed mõjutavad lisaks ka kogu ühiskonda. Näiteks lapsepõlves kiusamise ohvriks olemine on otseselt seotud depressiooni, suitsiidimõtete ja teiste vaimse tervise probleemidega, mis toovad riigile kaasa mitmeid otseseid ja kaudseid kulusid. Rootsi kiusuennetajad on koostöös erinevate toetajatega välja selgitanud, et ühe aasta jooksul riigis aset leidnud koolikiusamine maksab sealsele ühiskonnale järgneva 30 aasta jooksul 17,5 miljardit Rootsi krooni (s.o u. 1,8 miljardit eurot). Seega tegeledes kiusamise ennetamise ja vähendamisega, kindlustame tugevamad, tervemad ja täisväärtuslikumad ühiskonnaliikmed tulevikus!

Kui ka Sina sooviksid toetada sihtasutuse Kiusamisvaba Kool missiooni ning aidata kaasa kiusamise ennetamisele ja vähendamisele Eesti koolides, loe erinevatest toetusvõimalustest siit.

Soovitame lugeda Eesti Lasteombudsmani büroo eestvedamisel ning meie juhatuse liikme Kristiina Treiali ja nõukogu esimehe Ly Kasvandiku osalusel koostatud nõustamismaterjali “Kool kiusamisest vabaks!

Abiks õpilasele

Mida teha, kui keegi on mind kiusanud? Kuidas käituda, kui  näen kiusamist pealt? Millised on võimalikud lahendused olukorras, kus mina ise olen kedagi kiusanud?

Abiks kooliperele

Miks on oluline kiusamist ennetada ja milline on kooli roll selles? Kas kiusuennetusega tuleks tegeleda ka siis, kui kiusamist justkui koolis pole? Kuidas Kiusamisvaba Kooli SA saab koolile abiks olla?

Abiks
lapsevanemale

Mida saab kiusamise ennetamiseks kodus ja koolis ette võtta? Kuidas toetada last, kui selgub, et teda kiusatakst või ta on seda pealt näinud? Kuidas lahendada olukord, kui selgub, et sinu laps on kiusaja?

Kiusamise kiirabi

Ülevaade erinevatest võimalustest, kuhu kiusamise probleemi korral abi saamiseks pöörduda, sh nimekiri piirkondlikest ja üleriigilistest asutustest, mis pakuvad psühholoogilist abi ja nõu.