KiVa tundidega oktoobris peale hakkamine ei tähenda sugugi hiljaks jäämist: nüüdseks peaks muu kooliskäimise rütm juba paigas olema, esimesed hinded on pandud, sügismatkal käidud ja spordipäev peetud. Neile, kellel KiVa tundidega pealehakkamine alles ees, soovitame lugeda ka meie artiklit eelmisest KiVa Häälest.
Teised, kes on julge hundi kombel rasvase rinnaga kiusuennetusse sukelnud ja oma esimese kogemuse kätte saanud – suur aplaus ja kummardus teile. Julgustame teid kõiki ka KiVa koolide Facebooki grupis oma esimese tunni kogemusi jagama!
Kui KiVa tunnid on lahti läinud, õpilased-õpetajad on alustanud ühist enda ja teiste tundmaõppimise ning kiusuennetuse teekonda, tuleb järjepidevalt jätkata samas vaimus.
Enne tundi:
- tutvuda tunni eesmärkide, ettevalmistustega ja (1. ja 2. osa) kokkuvõttega
- valida välja milliseid harjutusi õpilastega esimeses tunnis proovida (kõiki harjutusi ei pea tegema)
Kui juba klassi ees olla, tuleb kasuks rahulikult ja avatud meelega kõigesse juhtuvasse suhtumine. Väga oluline eesmärk on jälgida, et igaüks saaks võimaluse tunnist aktiivselt osa võtta.
Kui kõiki plaanitud ülesandeid teha ei jõua, siis ei tasu sellest end ehmatada lasta. Hästi ettevalmistatud tunni puhul teab õpetaja, kust ta alustab ja kuhu ta lõpetada soovib. Kui tuleb välja, et terve tunni moodustab arutelu esimese harjutuse üle, sest õpetaja tunneb, et see täidabki kogu tunni eesmärgi, siis nii ongi hea.
Pärast tundi:
- mis oli üks asi planeeritust, mis läks nii nagu ette kujutasid? (Kui sellist tegevust tunni jooksul ei juhtunud, pole midagi, enamasti olekski selline asjade käik maailmaimega võrdsustatav.)
- mis planeeritust ei läinud nii, nagu arvasid? Kas see aitas tunnile kaasa? Kas see takistas midagi? (Kas suudad tunnile tagasi mõeldes tuvastada, mis käivitas soovimatu sündmuste käigu? Kuidas sellega tegeleda ja kellelt abi küsida?)
Kõige parem oleks kõike seda eelnevat teha koos teise sinuga sama moodulit õpetava õpetajaga.
KiVa tunnieesmärgid kooliastmete kaupa
Õppetund 2, I moodulis (I kooliaste, 1.–3. klass) lk 34–35
- Kordame 1. tunni teemasid (Mis on KiVa?)
- Tunni lõpus teab õpilane, mis on tunnete ja tegude erinevus. Selle oskuse kinnistamiseks saab õpetaja pärast KiVa tunde, näiteks teistes ainetundides võimaluse korral erinevust tegude ja tunnete vahel meelde tuletada. Klassijuhatajana on oma klassi õpilaste tunnete tundmise oskuse vilumust hea analüüsida ja parandada.
- Õpilane oskab tundeid näha ja kuulda: ka seda oskust võib teistes ainetundides või õpilastega vesteldes meelde tuletada. See lähenemine aitab ka õpilasel teha oma kodust ülesannet “Tundedetektiiv”.
Õppetund 2, II moodulis (II kooliaste, 4.–6. klass) lk 36–37
- Õpilane teab, mis on grupp, selles tekkivad rollid ja kuidas suhtlemine grupis rollides toimub. Grupis rollide äratundmise oskus nõuab samuti pikemat harjutamist. Siinkohal võivad appi tulla kirjandusteosed, kus kirjanduse õpetajaga koostöös saab klassi õpilastel lasta grupikäitumist ja rolle üle korrata. Sama moodi võib paluda kunstiõpetuse õpetajal mõne töö raames püstitada ülesanne lähtuvalt grupi rollist. Igas õpitavas aines on grupitööga võimalik jaotada samuti ülesandeid (ajavalvur, kirjutaja, jooksupoiss jne) ning selle raames korraks meelde tuletada ka KiVa tunnis õpitud sotsiaalseid grupirolle.
- Õpilane oskab seletada, mis asi on grupi surve ning kuidas sellega toime tulla (kust vajadusel abi küsida)
Head katsetamist ning kirjutage julgelt oma kogemustest – nii ootamatust edust kui ka pead murdma panevatest takistustest KiVa koolide gruppi Facebookis. Seal on kümneid teiega sarnaseid läbielamisi kogevaid kolleege, kes saavad teilt tuge ja omakorda toetavad teid.
