Kas korra kuus matemaatika õppimisest poleks küll? Ehk jätkame KiVa-tundide 5. ja 6. teemaga

Jaanuari alguses rääkis SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Ingi Mihkelsoo Kuku raadios, miks on kiusamisest, selle põhjustest ja ennetamise võimalustest viimastel aastatel aina rohkem räägitud ja miks see oluline on. Muuhulgas küsis ta väga olulise küsimuse: kuidas peaksid lapsed õppima kiusuennetust ühekordsete juhuslike tegevuste kaudu? Samamoodi nagu õpetatakse järjepidevalt matemaatikat, muusikat, eesti keelt ja teisi aineid, on vaja õppida kõiki oskuseid. Seetõttu tuleb jätkata pärast pikka vaheaega (kas või alles alustada) regulaarsete KiVa-tundide andmisega, et õpilastes kinnistuksid vajalikud teadmised ja oskused.

KiVa-tundides õpitavate oskuste järjekord on jõudnud nooremates kooliastmetes viienda ja kuuenda teemani. Esimeses kooliastmes õpitakse ära tundma kiusamisolukordi ja kuidas selles olukorras käituda ning kuidas mitte kiusajatega ühineda. Samuti räägitakse sellest, millised on kiusamise tagajärjed, kuidas kiusatavat õpilast aidata ning kuidas teha koolikaaslasele hea tuju kingitust.

Teises kooliastmes on tundides käsitletavad teemad jõudnud samuti aruteluni sellest, millised on kiusamise tagajärjed. Samuti analüüsib iga õpilane oma käitumist, saab teada, mida arvavad tema klassikaaslased kiusamisest ning õpib tundma rolle kiusamisolukorras. Teises kooliastmes räägitakse ka grupi survest ja kuidas see igat õpilast mõjutada võib.

Kolmandas kooliastmes on fookuseks õpilane ise: tema emotsioonid, enesekaastunne ning oskused sallivaks ja lugupidavaks suhtumiseks. Nende tundidega õpitakse, kuidas „Mina võin olla mina ja sina võid olla sina.“ 

Õpilaste suhtlemisoskuseid ja muud KiVa-tundides õpitut saavad toetada oma tundides ka teised õpetajad. On hea, kui iga õpetaja on kursis, mida õpilased KiVa-tundides õpivad. Selleks ei pea tingimata KiVa käsiraamatut lugema, kui õpetaja parasjagu ise KiVa-tunde ei anna. Lubage õpilastel endil rääkida, võtke viis minutit tunni algusest, lõpust või keskelt ja laske neil meenutada ja sõnastada parasjagu õpitavaid oskuseid. Ka see on kiusuennetusega tegelemine ja näitab, et samad tõekspidamised kehtivad KiVa-tundide üleselt. Kutsuge kolleege üles õpilastelt küsima ja neilt huvi tundma, mida nad kiusamise ennetamisest ja takistamisest teavad. Mida rohkem õpetajaid ja õpilasi teevad koolis kiusamisest ja selle peatamisest rääkimise tavaliseks, seda vähem on võimalik kiusamisel levida.

SPIKKER KiVa-TUNNI ÕPETAJALE 

Enne tundi: 

  • tutvuda tunni eesmärkide, ettevalmistust vajava ja vastava osa kokkuvõttega
  • valida välja milliseid harjutusi õpilastega tunnis proovida (kõiki harjutusi ei pea tegema)
  • võtta teadlase suhtumine: tundi minnakse hüpoteesiga, kuidas kõik eelduste kohaselt minna võiks ja …

(Pärast tundi:)

  • … saadakse teada, milline osa eeldustest täitus (ja miks?) ning mis põhjusel jäi täitumata see, mis ei läinud plaanitult. 
  • … aruta teise KiVa-tundi andva kolleegiga sellest, kuidas teil läinud on. Jagage edusamme ja analüüsige, kuidas saaksite teineteist toetada. 

Värskemad uudised/postitused

Tööpakkumine: SA Kiusamisvaba Kool otsib tegevjuhti

SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Ingi Mihkelsoo: “Käeulatuses on unistuste töö maailmamuutja hingele, kes igatseb tööd, mis seesmiselt sütitab, millel on […]

Loe edasi

Kristiina Treial ETV Terevisioonis

Parim asi, mida lapsevanem oma lapse heaks teha saab, on olla talle turvasadamaks ja pakkuda kindlustunnet. Just nii kõlasid Kiusamisvaba […]

Loe edasi

Tegevjuhi Ingi Mihelsoo intervjuu Raadio 2 eetris

Sihtasutuse tegevjuht Ingi Miheksloo käis rääkimas Raadio2 eetris sellest, kui tõsiseks probleemiks on kiusamine Eesti koolides. Kuula intervjuud. Kiusamine on […]

Loe edasi
Lae rohkem