SA Kiusamisvaba Kool tunnustas tänavu juba viiendat aastat järjest koole, kes kasutavad ära maksimaalselt uuringutega kontrollitud KiVa programmi ja tegutsevad ühiselt selle nimel, et kiusamist jääks koolis aina vähemaks. Augustis toimunud KiVa suvekoolis andsime järjekordse aasta kiusuennetaja kooli tiitli Rocca al Mare koolile, kes pälvis selle juba teist korda, olles teistelgi aastatel alati esikolmikus. Tekib õigustatud küsimus – kuidas nad seda teevad?!
Püüdsime suvekooli teisel päeval RAMi esinduse kaamera ette, et sellele – ja teistelegi küsimustele – vastus saada. Vaadake ja lugege, kuidas nad ise tunnustust mõtestavad, mida see koolile tervikuna tähendab ning kas neil sel teekonnal ka väljakutseid on olnud. Küsimustele vastasid RAMi KiVa-tiimi juht ja inimeseõpetuse õpetaja Cattre Hein, KiVa-tiimi liige ja koolipsühholoog Siiri Vallimäe ning KiVa-tiimi liige, muusikaõpetaja ja klassijuhataja Arlo Orlovski.
Mis on teie edu võti?
Siiri Vallimäe: Ma arvan, et meie kooli edu võti on järjepidev KiVa programmi rakendamine. Sealt tuleb see baas ja sellele lisame need teemad, mis on meie jaoks olulised. Näiteks õpilaste vaimse tervise hoidmine läbi meelerahu kuu. See on järjepidev töötamine mitmel tasandil. Õpetajatega – toetame neid KiVa-tundide läbiviimisel, et kõik õpetajad koolis märkaksid, toetaksid ning sekkuksid, kui nad midagi märkavad. Ja et ka õpilased samamoodi märkaksid ja sekkuksid, vähemalt tuleksid räägiksid meile. Ja töö lapsevanematega on kindlasti meile oluline märksõna. Järjepidevus, see pidev üksteise toetamine. KiVa-tiim on ise meil juba nii äge, et ma arvan, et see ongi meie edu võtmeks.
Mida see tunnustus koolile tähendab?
Arlo Orlovski: Kuna meie eesmärk on olnud aastast aastasse see, et kooli keskkond olekski rahumeelne ja kiusuvaba, siis see tunnustus ei ole tegelikult eelkõige KiVa-tiimile, vaid see tunnustus on tervele koolile, tervele kogukonnale, igale õpetajale, kes on kaasa aidanud ennetustööle, teinud KiVa-tunde, koridorides märganud, sekkunud. Ja samamoodi ka õpilastele, kes ei ole enam kõrval, vaid samamoodi sekkuvad ja annavad märku. Ja selle koha pealt KiVa-tiim saabki rõõmus olla, et nad ei ole üksi, vaid et terve kogukonnaga teevad seda tööd. Ja see tunnustus tähendab ka seda, et järelikult oleme me õigel teel.
Milliste väljakutsetega on tulnud silmitsi seista?
Cattre Hein: Kas meil on olnud väljakutseid? Tahaks öelda, et ei, kõik on olnud nii lihtne. Aga tegelikult ei ole. Nagu Siiri ja Arlo juba ka ütlesid, et see on selline järjepidev töö tegemine. Meie alustame seitsmendat aastat, mis tähendab, et igal aastal on uus algus, igal aastal me oleme stardijoonel. Igal aastal me alustame kõiki samu tegevusi, mis KiVa programm ette näeb. Igal aastal me peame ennast jälle motiveerima ja vaatama, mida teha. See on meil juba saanud loomulikuks. See on väljakutse, aga me teame, et nii või teisiti tuleb see ära teha. Mis ma arvan, et on olnud meile väga suur väljakutse, on see, mis praegu toimub – see aeg. Me käime põhimõtteliselt ühest kriisist teise ja väljakutse on see, kuidas hoida seda sama meelerahu. Seoses sellega me olemegi ühe kõige suurema väljakutsega silmitsi, mis on seotud meie enda õpilaste n-ö vaimse tervise hoidmisega. Ja me oleme välja töötanud vaimse tervise kuud ja vot väljakutse on teha neid iga kord sisukamalt ja paremini. Ja võib-olla ka see, et kuna me oleme juba aastaid rakendajad ja meil on kuidagi hästi see käima läinud, siis on väljakutse ka see, mis see järgmine areng või samm on. Ehk et eks me nüüd saamegi mõelda, mis peale sellist suurt tunnustust võiks olla järgmine väljakutse.
Kas rakendate KiVa programmi igapäevaselt üks-ühele nii, nagu juhised ette näevad või olete midagi just enda koolile sobivaks kohendanud?
Cattre Hein: Meie suund on olnud algusest peale rakendada KiVa programmi koolis üks-ühele, sest tegemist on teaduspõhise programmiga. Seega saavutad tulemusi siis, kui teed soovituste järgi. Mida aasta edasi, seda paremaks oleme saanud. Esimestel aastatel oli raske, sest ei osanud kõikidele programmi elementidele piisavalt tähelepanu pöörata. KiVa rakendamine on nagu žongleerimine paljude pallidega. Algusaastatel oli raske aru saada, mis ajal üks või teine pall tuleb taas õhku visata või kinni püüda. Ma arvan, et rakendame KiVa programmi üks-ühele.
Kuidas teie koolil on läinud KiVa rakendamisega koroona ajal?
Cattre Hein: Oleme koroona ajal programmiga jätkanud täies mahus. See aeg andis meile võimaluse pöörata tähelepanu oma õpilaste vaimsele tervisele. Meie meelerahu kuu sai tänu koroonale hoo sisse. Samas vajasid KiVa-tunde andvad klassijuhatajad lisaaega, et pooleliolevad moodulid lõpetada.
Iga uue asjaga alustamine on raske. Kas on midagi sellist, mida kuus aastat tagasi alustavale Rocca al Mare kooli tiimile ütleksite? No näiteks, et seda tehke teisiti või just sinna koondage fookus.
Cattre Hein: Soovitaksin, et tehke rõõmuga. Ärge muretsege, kui kõik kolleegid ei jaga teiega KiVa vaimustust. Andke neile aega ja ärge võtke nende kriitikat isiklikult. KiVa on järjepidev ja pikaajaline programm. Kui te teete igal aastal teavitustegevust ja olete koolis nähtavad ning toimuvad KiVa-tunnid, siis muutub KiVa kooli loomulikuks osaks.
Üks soovitus veel: esimesel aastal ei tasu keskenduda lisategevustele. Pigem panna fookus programmi kesksete elementide rakendamisele.
——
Rõõm on näha, et pärast 2020. aastal esimest korda aasta kiusuennetaja tiitli kojuviimist ei ole Rocca al Mare koolis KiVa unustuste hõlma langenud, vaid vastupidi, innustanud ja andnud hoogu veelgi süsteemsemalt ja kõiki osapooli kaasa haaravamalt edasi minna. Aitäh selle järjepidevuse eest!
