EST
Anneta →
cart

Kiusamisvaba kooli teejuht - kokkuvõttev raport



KOOL:


Koolidele on pandud ülesanne igati toetada õpilaste tervet arengut (RÕK) ning kohustus tagada koolipere turvalisus (PGS). Kiusamine on üks suuremaid õpilaste toimetuleku ning akadeemilise edasijõudmise kahjustajaid. Kiusamise ennetamine on oluline terviseedenduse valdkond aidates säästa ennekõike laste vaimset tervist. Samuti panustab tõhus kiusamise ennetamine ka vägivallaennetusse (VEKO 2021-2024). Igas koolis peaks olema läbimõeldud ja kasutusele võetud tõhusad kiusamise ennetamise ning juhtumite lahendamise praktikad.

Kiusamisvaba kooli teejuht on mõeldud kooliperedele abivahendiks oma koolis kiusamist vähendavate tegevuse kaardistamisel, anaüüsimisel ning tõhusamate tegevuste kavandamisel. Teejuhi sisu on koostatud toetudes teadusuuringutes leitule. Tulemused kirjeldavad, mida koolis kiusamise ennetamiseks ja peatamiseks tehakse, kui teadlikud erinevad koolipere liikmed tehtavast on ja kui tõhus senine tegevus on olnud.

Raport annab ülevaate õpilaste, lapsevanemate, personali ja juhtkonna hinnangutest

  • õpilaste heaolule ja kiusamisega seotud kogemustele;
  • õpetajate kogemustele kiusamisega;
  • kiusamisprobleemi tõsisusele ja rahulolule juba tehtavaga;

    • ning koolis kiusamise vähendamiseks tehtavale järgmistes valdkondades:

  • kiusamise vähendamise juhtimine koolis;
  • kiusamisega seonduva hindamine ja analüüs koolis;
  • ennetustegevused
  • kiusamisjuhtumite käsitlemine (sh problemaatiliste sekkumistegevuste kasutamine).


    • TÕHUS KIUSAMISE VÄHENDAMINE KOOLIDES

    Koolides õnnestub kiusamist tõhusalt vähendada, kui ennetustöö ja ettetulevate juhtumite lahendamine on strateegiliselt juhitud, järjepidev, tõenduspõhine ja süstemaatiline, sisaldades nii ennetustegevusi kui juhtumite lahendamise tegevusi ning kogu koolipere, sh lapsevanemaid kaasav.

    1. VASTAJAD

    ÕPILASI KOKKU

    0
    sh I kooliastmest

    0
    sh II kooliastmest

    0
    sh III kooliastmest

    0
    LAPSEVANEMAID

    0
    ÕPETAJAID

    0
    JUHTKONNA LIIKMEID

    0



    2. TURVALISUS, HEAOLU JA SALLIVUS ÕPILASTE HULGAS

    Õpilastel paluti hinnata kui turvaliselt ja hästi nad end oma koolis ja klassis tunnevad (4 väidet) ja kui salliva ja aktsepteerivana nad koolikaaslasi tajuvad (3 väidet). Sarnaselt paluti anda hinnangud õpilaste turvatundele ja heaolule ning tajutud sallivusele lapsevanematel, õpetajatel ja ka juhtkonnal. Hinnangud anti skaalal 0-ei, 0,5-mingil määral, 1-jah; esitatakse keskmised hinnangud. Oli võimalus vastata ka 'ei tea', siin neid vastuseid eraldi ei skoorita. Mida lähemal on hinnang 1-le, seda parem tulemus on. Tasub jälgida erinevate hindajate arvamuste sarnasusi ja/või erinevusi. Mida sarnasemad täiskasvanute hinnangud õpilaste hinnangutele on, seda paremini ilmselt nad õpilaste olukorda tajuvad.



    3a. HINNANGUD KIUSAMISE VÄHENDAMISEGA SEOTUD OLUKORRALE KOOLIS

    Kõigil vastajatel paluti hinnata kui suureks probleemiks peavad nad kiusamist oma koolis (skaalal 1 = üldse mitte kuni 5 = väga suur probleem). Lisaks paluti hinnata, kui rahul ollakse praegu kiusamise ennetamiseks ja juhtumite lahendamiseks tehtavaga (hinnangud skaalal 1 = üldse mitte rahul kuni 5 = väga rahul). Mida lähemal on tulemused 5-le, seda rohkem ollakse juba tehtavaga rahul. Tulemuste puhul tasub jälgida erinevate vastajate hinnangute kooskõla.



    3b. KOGEMUSED KIUSAMISEGA

    Viimaste aastate erinevate suuremate uuringute põhjal on hinnanguliselt 20% Eesti põhikooliõpilastest viimase paari kuu või aasta jooksul kannatanud kiusamise all. Õpilastele esitati kiusamise seletus ja paluti hinnata kui sageli nad viimase paari kuu jooksul on kiusamise ja täpsustavalt küberkiusamise all kannatanud ning kui sageli ise teisi kiusanud. Joonisel 3.3 on esitatud õpilaste protsendid, kes vastasid, et on kogenud kiusamist või ise kiusanud viimasel paaril kuul 2-3 korda või rohkem. Kiusamist kogenud õpilastel paluti vastata, kas nad on endaga toimuvast kellelegi rääkinud, tulemustes on esitatud kannatanud õpilaste protsent, kes ei ole sellest kellelegi rääkinud.

    Kiusamise all kannatanud õpilastest  
    NaN%
      ei ole sellest kellelegi rääkinud.

    Ka lapsevanematelt paluti tagasisidet, kas ja millises rollis on tema laps(ed) olnud kiusamisega seotud. Lapsevanem võis märkida mitu vastusevarianti, joonisel 3.4 on näidatud vastusevariante märkinud vanemate protsent. Samuti paluti õpetajatelt ja juhtkonnalt hinnata kui suur osa õpilastest on viimase paari kuu jooksul kiusamise all kannatanud. Protsendivahemikke valinute protsendid on toodud joonisel 3.5. Tasub hinnata, kui sarnased on täiskasvanute hinnangud õpilaste tulemustega. Tavapärane on, et täiskasvanud alahindavad kiusamise esinemissagedust, kuna suur osa kiusamisest toimub täiskasvanute eest varjatult.

    Õpilasel paluti vastata, kas nad teavad, kelle poole abi saamiseks pöörduda, kui on mure seoses kiusamisega ja vajavad abi. Tulemused on esitatud joonisel 3.6. Kui 'Jah' vastanuid on oodatust vähem, võib põhjuseks olla õpilaste vähene informeeritus või ka nende jaoks usaldusväärsete ja turvaliste abistajate vähesus. Lisaks paluti õpilastel märkida kõige suuremaid kiusamise ohukohti kooli keskkonnas. Joonisel 3.7 on esitatud igat valikut märkinud õpilaste protsent. Kõrge kiusaisohuga kohtades tuleks üle vaadata keskkonna turvalisemaks muutmise ja/või täiskasvanute järelvalve tõhustamise võimalused.

    Koolipere turvatunde juures on oluline märgata ka õpetajate endi kogemusi kiusamisega. Nii palutigi õpetajatel vastata, kui sageli viimase paari kuu jooksul nad on kogenud, et keegi teeb neile tahtlikult ja korduvalt halba ja seejuures on neil raske toimuvat peatada või ennast kaitsta. Esitatud on viimase paari kuu jooksul 2-3 korda või rohkem kiusamist kogenud õpetajate protsent. Kiusamise all kannatanud õpetajatel paluti märkida, kelle poolt kiusamist kogeti, tulemused on esitatud joonisel 3.8.

    ÕPETAJATEST on viimase paari kuu jooksul kogenud kiusamist  
    NaN%.



    4. TÕHUS KIUSAMISE VÄHENDAMINE - KIUSUENNETUSE JUHTIMINE

    Koolis olulise kiusamise vähenemise saavutamiseks on tarvilik süsteemne lähenemine ja ennetustöö strateegiline juhtimine.

    See tähendab:

  • turvalise, hooliva ja kiusamisvaba õppekeskkonna tagamine on prioriteetne teema (nt arengukavas, aastaplaanis);
  • koolis on olemas kiusuennetuse juhtgrupp, kes veab ennetustööd kogu koolis;
  • kooli kiusamise vähendamise põhimõtted ning seonduvad väärtushinnangud ja tegevused sisalduvad kooli dokumentides (arengukavas, õppekavas, kodukorras);
  • kokku on lepitud ja kirja pandud kiusamisjuhtumite lahendamise põhimõtted (nt kodukorras);
  • koolis on olemas kiusuennetuseks vajalikud pädevused ja ressursid, personal on koolitatud, kättesaadav on tugispetsialistide abi koolis ja/või kogukonnas;
  • koolis on olemas kiusamise vähendamise tegevuskava või plaan ja seda rakendatakse aktiivselt.

    • Koolipere liikmetel paluti hinnata kiusamise vähendamise juhtimisega seotud aspekte terve rea väidete abil (õpetajad ja juhtkond 13 väidet, lapsevanemad 11 ja õpilased 8 väidet. Hinnanguid anti skaalal 0 = ei, 0,5 = mingil määral, 1 = jah; joonisel 4 on esitatud väitekomplektide keskmised hinnangud, mida kõrgem on skoor, seda parem. Lisaks sai valida vastusevariandi 'ei tea', tulemuse ribal on esitatud 'ei tea' vastuste protsent kõigist selle kategooria võimalikest vastustest. Mida suurem see protsent on, seda vähem on koolipere liikmed teadlikud kiusamise vähendamiseks tehtavast ja tuleks mõelda kommunikatsiooni tõhustamisele.



    5. TÕHUS KIUSAMISE VÄHENDAMINE - HINDAMINE JA ANALÜÜS

    Koolis olulise kiusamise vähenemise saavutamiseks on tarvilik kiusamisega seonduva hindamine ja analüüs, et täpsemalt määratleda sekkumiskohti ning hinnata tehtavate pingutuste tulemuslikkust.

    Hindamine ja analüüs peaks olema:

  • koolipere liikmeid kaasav (nii õpilased, personal kui lapsevanemad);
  • regulaarselt toimuv, et kujuneks järjepidevus ja arusaam muutustest;
  • kogunenud tulemusi tuleks kooliperele tutvustada ja arendustegevustes kasutada.

    • Koolipere liikmetel paluti vastata kiusamisega seonduva hindamist ja analüüsi puudutavatele väidetele (õpetajad ja juhtkond 8 väidet, lapsevanemad 6 ja õpilased 3 väidet. Hinnanguid anti skaalal 0 = ei, 0,5 = mingil määral, 1 = jah; joonisel 5 on esitatud väitekomplektide keskmised hinnangud, mida kõrgem on skoor, seda parem. Lisaks sai valida vastusevariandi 'ei tea', tulemuse ribal on esitatud 'ei tea' vastuste protsent kõigist selle kategooria võimalikest vastustest. Mida suurem see protsent on, seda vähem on koolipere liikmed teadlikud hindamistegevustest kiusuennetuse heaks.



    6. TÕHUS KIUSAMISE VÄHENDAMINE - ENNETAMINE

    Kiusamist saab ja tuleb ennetada. Parimaid tulemusi annab kogu kooli hõlmav süsteemne ja järjepidev töö, mis sisaldab:

  • turvalise füüsilise keskkonna kujundamist, sh atraktiivsete ja turvaliste vaba aja veetmise võimaluste loomist ning kiusamisohtlike kohtade turvalisuse suurendamist;
  • tuvalise koolikultuuri kujundamist, sh head läbisaamist ja kokkukuuluvustunnet suurendavad traditsioonid ja tegevused, kokkulepped ja reeglid koostöise ning hooliva suhtluskliima jaoks, selged sõnumid kiusamise mittelubatavuse kohta ning iga õpilase turvatunde eest hoolitsemine;
  • õpilaste sotsiaal-emotsionaalse pädevuse toetamine õpetades suhtlus-, koostöö ja enesega toimetuleku oskusi;
  • lisaks veel ka kiusamise äratundmiseks ja sellele konstruktiivselt reageerimiseks vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute kujundamist nii õpilastel, personalil kui lapsevanematel, et olla ühises arusaamises ja leida probleemide korral kergemini ühine keel ja lahendused;
  • kiusamise ennetamise jaoks vajalikud pädevused on kirjeldatud ka kooli õppekavas ning nende kujundamine toimub planeeritult kogu õppeaasta jooksul;
  • kogu koolipere, sh õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate kaasamist ja koostööd kiusuennetuse tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel, õpilased on aktiivsed panustajad läbi õpilasomavalitsuse, tugiõpilasliikumise, omaalgatuse vmt kaudu;
  • koostöö kooli kogukonna ja seal leiduvate spetsialistide, nt politsei ja noorsootöötajatega ennetustegevustes.

    Koolipere liikmetel paluti vastata kiusamise ennetamiseks tehtavat puudutavatele väidetele (õpetajad ja juhtkond 39 väidet, lapsevanemad 36 ja õpilased 35 väidet. Hinnanguid anti skaalal 0 = ei, 0,5 = mingil määral, 1 = jah; joonisel 6.1 on esitatud väitekomplektide keskmised hinnangud, mida kõrgem on skoor, seda parem. Lisaks sai valida vastusevariandi 'ei tea', tulemuse ribal on esitatud 'ei tea' vastuste protsent kõigist selle kategooria võimalikest vastustest. Mida suurem see protsent on, seda vähem on koolipere liikmed teadlikud koolis tehtava kiusuennetuse tegevustest ja põhimõtetest.

    • Teadusuuringud on näidanud, et kiusamise ärahoidmisele aitab oluliselt kaasa see, mida paremad on koolipere liikmete teadmised kiusamisest ja sellega seonduvast. Nii palutigi kõigil vastajatel hinnata, mil määral on nad õppinud kiusamise ennetamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi (7 väidet). Hinnanguid anti skaalal 0 = ei, 0,5 = mingil määral, 1 = jah; joonisel 6.2 on esitatud väidetele antud keskmised hinnangud, mida kõrgem on skoor, seda parem. Lisaks sai valida vastusevariandi 'ei tea', tulemuse ribal on esitatud 'ei tea' vastuste protsent kõigist selle kategooria võimalikest vastustest.



    7. TÕHUS KIUSAMISE VÄHENDAMINE - KIUSAMISJUHTUMITE LAHENDAMINE

    Kahjuks ei õnnestu ka kõige tõhusama ennetustööga ära hoida kõiki kiusamisjuhtumeid. Kiusamine ei ole kunagi laste vaheline asi, see on alati täiskasvanute asi ja vajab sekkumist. Kiusamisjuhtumi ilmnemisel on väga oluline osata seda tõhusalt lahendada. On hea, kui personal on saanud selleks vajaliku väljaõppe, koolis on olemas teadmised selle kohta mida on mõistlik kiusamisjuhtumi lahendamiseks teha (nt teadus- ja tõenduspõhised sekkumistegevused) või mis võib olla kasutu või suisa ohtlik. Kooli praktikad kiusamisjuhtumite lahendamise võiks olla kirjalikult fikseeritud ja koolipere liikmetele teatavaks tehtud ning kättesaadavad (nt kodukorras). Kiusamisjuhtumite lahendamisel on oluline:

  • julgustada õpilasi juhtumitest rääkima ning pakkuda erinevaid turvalisi viise juhtumitest märku andmiseks;
  • tagada kõigi osapoolte heaolu ja turvatunde taastamine ning hoiduda lisatraumade tekitamisest, näiteks vesteldakse esmalt iga osapoolega eraldi ja kokku kutsutakse osapooled ainult siis, kui kannatanud pool selleks valmis on ja turvalisus on tagatud;
  • kannatanul on võimalik saada individuaalset tuge;
  • juhtumite lahendamisel kasutatakse ennekõike lahendustele ja koostöö taastamisele suunatud praktikaid, keerulisemate juhtumite puhul võib kõne alla tulla ka tõsisemate sekkumiste kasutamine (sh õigusrikkumise tunnustega juhtumi korral politsei kaasamine);
  • kaasõpilaste kaasamine juhtumi lõpetamisse kannatanud õpilase toetajatena, positiivsete suhete soodustajatena;
  • lapsevanemate teavitamine juhtumist ja selle lahendamiseks tehtavast, nõustamine oma lapse toetamiseks kiusamise lõpetamise teekonnal, vajadusel vanemate kaasamine protsessi, kui ainult lastega lahendamine mingil põhjusel ei õnnestu;
  • tihe koostöö õpetajate vahel kolleegi toetamiseks, aga ka toimunud kiusamise kohta rohkema info saamiseks ning lahendusprotsessi tulemuslikkuse jälgimiseks.

    • Oluline on ka see, et kooli teavitaks nii personali, lapsevanemaid kui õpilasi kiusamise korral täiendavatest abi saamise võimalustest kohalikest nõustamiskeskustest või politseist.

    Koolipere liikmetel paluti vastata kiusamisjuhtumite lahendamiseks tehtavat puudutavatele väidetele (õpetajad ja juhtkond 32 väidet, lapsevanemad 28 ja õpilased 21 väidet. Hinnanguid anti skaalal 0 = ei, 0,5 = mingil määral, 1 = jah; joonisel 7.1 on esitatud väitekomplektide keskmised hinnangud, mida kõrgem on skoor, seda parem. Lisaks sai valida vastusevariandi 'ei tea', tulemuse ribal on esitatud 'ei tea' vastuste protsent kõigist selle kategooria võimalikest vastustest. Mida suurem see protsent on, seda vähem on koolipere liikmed teadlikud koolis kiusamisjuhtumite lahendamise tegevustest ja põhimõtetest.

    Aegajalt on koolides siiski juhtumite lahendamisel kasutusel tegevusi, mis on kasutud või suisa kahjulikud. Küsitluse raames paluti vastajatel hinnata, millisel määral on koolis kasutusel järgmised probleemsed sekkumistegevused:

  • kiusaja karistamine või teda grupist tõrjuvad tegevused ilma koostööd taastava lahenduse otsimiseta
  • kiusajate grupinõustamine, mis on suure kiusavalt käituvate õpilaste vastastikuse võimendamise ja kampade moodustamise riskiga;
  • lahendamise jätmine õpilaste endi või nende vanemate vastutuseks;
  • kiusajate ja kannataja(te) vastandamine ja üksteise ees üle kuulamine, see võib olla väga traumeeriv kogemus ja ei võimalda avatust koostööle.

    • Koolipere liikmetel paluti hinnata teiste tegevuste seas ka probleemsete sekkumistegevuste kasutust (kõigil 6 väidet). Hinnanguid anti skaalal 0 = ei, 0,5 = mingil määral, 1 = jah; joonisel 5 on esitatud väitekomplektide keskmised hinnangud, mida kõrgem on skoor, seda tõsisemalt peaks sekkumistegevused üle vaatama ja võimalikud kahju tekitavad tegevused kõrvale jätma. Lisaks sai valida vastusevariandi 'ei tea', tulemuse ribal on esitatud 'ei tea' vastuste protsent kõigist selle kategooria võimalikest vastustest. Mida suurem see protsent on, seda vähem on koolipere liikmed teadlikud koolis kiusamisjuhtumite lahendamise tegevustest ja põhimõtetest.

    Käesolevast raportist saab ülevaate kiusamise ja selle vähendamisega seonduvast hetkeolukorrast, kiusuennetuse juhtimise ja korraldusega, hindamise ja analüüsiga seonduvast, kiusamise ennetamiseks ja juhtumite lahendamiseks tehtavast. Tulemustega tutvumise järel võiks mõelda:

  • 1) Millised tulemused olid ootamatud või üllatavad?
  • 2) Milliste tulemustega võib rahule jääda, millised kiusamise vähendamise valdkonnad toimivad juba praegu hästi?
  • 3) Millised valdkonnad vajavad rohkem tähelepanu ja lahendamist?