Eesti Vabariigi president Alar Karis pidas avakõne Kiusamisvaba Kooli juubeligalal. Avalikustame kõne täies mahus nii kirjalikus vormis kui videoformaadis. Foto autor on Rasmus Kooskora. Video autor on Kain Kalja.
Head kiusamisvaba hariduse eestvedajad, sõbrad, toetajad!
Kümme aastat on pikk aeg. Just nii kaua on Kiusamisvaba Kooli programm Eestis tegutsenud. Selle ajaga on oluliselt muutunud see, kuidas me räägime vaimsest tervisest ja kiusamisest. Tänu sellele ning ka mitmele teisele programmile mõistame kiusamist nüüd paremini, oskame seda rohkem märgata. Oleme õppinud, kuidas lahendada keerukaid olukordi nii, et haiget saamist on vähem.
Vaid need, kes on selle hoiakute ja oskuste muutmise teekonna kaasa teinud kool-kooli haaval, teavad, kui pikk ja vaevaline on see tegelikult olnud. Muutus on suur ja kõik teie siin saalis olete sellesse panustanud.
Kiusamisvaba Kooli programm on olnud üks teerajajaid mitte ainult noorte vaimse tervise eest seismisel, vaid ka näidates, kuidas saab toimida avaliku sektori, ettevõtete ja vabaühenduste koostöö vaimse tervise vallas, samuti teaduspõhiste sekkumiste juurutamisel hariduses.
Kõik see on aidanud kaasa paremale haridusele ja õppijate õnnele. Ja samas on kümme aastat väga lühike aeg – liiga napp, et saada aimu, milliseks kujuneb programmi mõju ühiskonnas. Teame küll tõendatult, et see vähendab kiusamist koolides, ka küberkiusamist, tõstab õpimotivatsiooni ja akadeemilist edukust, aga veel on vara öelda, milline muutus ühiskonnas toimub siis, kui KiVa õpilastest saavad endist lapsevanemad, õpetajad, riigijuhid, ettevõtjad, arvamusliidrid.
Kiusamist ei kohta ju ainult koolis, sellest pole vaba ükski eluvaldkond. Ikka ja jälle torkab tahtlik või tahtmata haiget tegemine teravalt silma meie avalikus ruumis – olgu selleks siis õel kommentaar sotsiaalmeedias või enesekehtestamine mõne nõrgema arvelt. Osalt on need minevikuvarjud – jäänukid mitte nii ammustest aegadest, mil sedalaadi käitumine tunduski normaalne. “Elu ongi raske,” tavatseti öelda.
Alles nüüd hakkame aru saama, kui palju parem on elu kõigi jaoks, kui suudame neid käitumismustreid välja juurida. Koolist oleme edukalt alustanud, kuid meie eesmärk ei saa olla väiksem kui kiusamisvaba Eesti.
Olles kohtunud ja vestelnud KiVa programmis osalevate noortega, on mul usku, et see on võimalik. Et neist saavad täiskasvanud, kes suudavad kiusamist märgata ja selle vastu aidata või astuda, kus iganes nad seda ka ei kohtaks. Et nemad toovad kaasa pöörde kogu ühiskonnas. Targa rahva seas kiusajaid ei ole. Sel nädalal käis mul külas Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatus, kelle haridusplatvormist leidsin muuhulgas järgmise punkti – kohustada iga kooli kasutusele võtma vähemalt ühe tõenduspõhise kiusuennetusprogrammi. Selline on noorte soov ja sellele on raske vastu vaielda.
Palju õnne, KiVa programm! Soovin jõudu teile kõigile, kelle jaoks noorte vaimne tervis on südameasi. Soovin teile ilusat peoõhtut!
