Lapsed võivad kiusamisega kokku puutuda kõikjal

Kiusamine on kõigile sellega kokku puutuvatele osapooltele kahjulike mõjudega. Kuigi halbade asjaolude kokkulangemisel võib põhimõtteliselt iga laps sattuda kiusajaks või ohvriks, et tähenda see seda, et kiusamine on elu loomulik ja paratamatu osa. Lapsed võivad kiusamisega kokku puutuda nii koolis, trennis, kodu ümber ja ka kodus.

Iga lapse turvalise haridustee tagamisel on oluline roll kanda ka lapsevanematel. Kuigi kiusamisolukorrad on enamasti ette ennustamatud, mistõttu on terviklikke käitumisjuhiseid keeruline anda, leiab alljärgnevalt lehelt mõningaid põhimõtteid ja soovitusi, kuidas sellistele kiusamise ennetamisele ja esile kerkinud olukordadele lapsevanemana läheneda. Väga põhjalikke selgitusi pakub ka KiVa lapsevanemate miniõpik.

 

Kuidas aru saada, et mu last kiusatakse?

See võib osutuda üsna suureks väljakutseks, sest lapsed üldjuhul ei räägi kiusamisest vanematele, et neid mitte muretsema panna. Siiski võivad sellele viidata mitmed muutused lapse käitumises. Iga laps on erinev ning märgid kiusamisest võivad avalduda erinevalt, kuid iga lapsevanem tunneb oma last ning märkab kindlasti, kui lapse käitumises ilmneb midagi ebatavalist. Siis on kindlasti tarvis püüda lapsega rääkida ning asja uurida.

Mõned märgid, mis võivad viidata kiusamise all kannatamisele

  • Laps kardab kooli minna. Nii mõnigi laps ei viitsi hommikuti kooli minna ja vajab lisamotivatsiooni, aga kui koolimineku vältimise põhjuseks näib olevat hirm, on see märk, et midagi on valesti. Kui laps otsib ja mõtleb välja vabandusi, miks kooli mitte minna või jätab teadlikult tundides osalemata, on võimalus, et ta teeb seda kiusaja vältimiseks ning enese säästmiseks.
  • Muutused lapse käitumises. Iga vanem teab, et teismeiga toob kaasa muutusi lapse käitumises ja meeleolus. Kui aga muutused on järsud ja juhtunud justkui “üleöö”, võib see olla peegeldus pingelisest perioodist või aset leidvast kiusamisest. Kui laps, kes oli varasemalt rõõmsameelne ja õpihimuline, muutub äkitselt kurvaks, depressiivseks ning loiuks, võib selle taga peituda kiusamise tõttu kannatamine. Märgiks on ka oma sõprade või klassikaaslastega suhtlemisest hoidumine.
  • Usalduse vähenemine. Kuna kiusatav kardab enamasti hukkamõistu ja teiste reaktsioone, seda et teistele rääkimise tõttu võib tema olukord veel hullemaks minna, võib ta kaotada usalduse kõigi inimeste vastu. Seega ei räägi ta enam oma muredest lapsevanematele ega eakaaslastele, vaid muutub vaikseks ja enesesse sulgunuks.
  • Valetamine. Usalduse kadumise tõttu ja vabanduste otsimiseks hakkab laps endaga toimuvat varjama ja vahel ka vanematele valetama. Valetamisel on erinevaid põhjuseid – näiteks võib laps karta, et asjasse kaasatakse õpetajad ja kool, mis muudab kogu olukorra tema arvates veel keerulisemaks ning annab kiusamisele vaid hoogu juurde. Seetõttu on vajalik lapsega kiusamise teema arutamiseks leida rahulikke võimalusi ja temaga läbi arutada võimalikud abisammud, mida lapsevanem teha saab. Lapsel on vaja teada, et vanem ei tee ärrituse ja mure tõttu midagi mõtlematut, näiteks kiusajate või nende pere ründamine, mis võib olukorra veel keerulisemaks ajada. Kui kiusamine toimub koolis, tuleb siiski lapsevanemal lapsega kokku leppida, et asjast tuleb rääkida kellelegi usaldusväärsele koolis. Ainult nii saab loota, et ka kool kiusamise lõpetamisele kaasa aitab.
  • Sõnumite ja telefoni varjamine. Lisaks füüsilisele kiusamisele toimub terror ka sotsiaalmeedias, vanemate pilgu eest varjatud kohas. Lapsel, kes enda telefoni vanemate eest varjab ning närviliseks muutub, kui see teiste kätte satub, on tõenäoliselt põhjust midagi peita.
  • Tervisliku seisundi halvenemine. Vaimne terror mõjub negatiivselt ka lapse füüsilisele seisundile – võib juhtuda, et laps jääb sagemini haigeks, kaotab söögiisu ning kogeb muid tervisehädasid, näiteks pea- või kõhuvalu.
  • Kaotatud või katkised asjad. Püksipõlved ja kotilukud tikuvad ikka katki minema, aga kui riiete ja teiste esemetega hakkab juhtuma ebatavalisi “õnnetusi”, on põhjust vanemal muretsemiseks. Mida regulaarsemaks asjade kadumine või katki minemine muutub, seda tõenäolisemalt ei juhtu asjad kogemata, vaid neil on põhjustaja.
  • Sinikad ja kriimud. Sinikate, kriimustuste ja haavade puhul, mille tekke kohta laps selgitusi jagada ei oska või ei taha, on juba tegemist tõsisema füüsilise kiusamisega, mille puhul tuleb kindlasti pöörduda kooli ning halvematel juhtudel ka politsei poole. Kuna suur osa kiusamisest on siiski sõnadega tehtud või suhetega seotud, siis sinikate puudumine ei tähenda veel kiusamise puudumist ning eriti tähelepanelik tuleb olla just eespool kirjeldatud meeleolude ja käitumise muutuste suhtes.

 

Oluline on teada, et ükski nimetatutest eraldiseisvalt ei viita kiusamisele! 

Loe kiusamise äratundmisest ka KiVa lastevanemate miniõpikust.

Mida teha, kui minu laps puutub kokku kiusamisega?

Kui selgub, et laps puutub kokku kiusamisega – on kiusatav, kiusab ise või on kaaslase kiusamist pealt näinud -, siis järgnevad viis sammu sobivad kõigi olukordade puhul, kuid kohati on rõhuasetused lapse rollist tulenevalt erinevad.

1. Jää ise rahulikuks. Lapsevanemat võivad tabada tugevad emotsioonid – sh viha ja  süütunne ning soov kohe lõvina lapse eest välja astuda, kuid sellest ei pruugi kiusu lõpetamisel abi olla. Pigem vastupidi. Lapsed ise kardavad kõige enam seda, kui vanem reageerib rünnakuga. Väga tugev emotsionaalne reaktsioon võib „lukku” ehmatada lapse, kes on võib-olla pikalt julgust kogunud, et tulla oma vanemale toimuvast rääkima.

2. Loo turvaline „ruum“ rääkimiseks ja kuula hoolega! Rahulik ja toetav kuulamine on vajalik, et:

    • kannatav laps saaks oma murest võimalikult palju rääkida;
    • kiusaja saaks selgitada oma nägemust toimunust ja oleks koostööks valmis;
    • pealtvaataja saaks turvaliselt väljendada oma muret ja tähelepanekuid.

3. Väljenda selgelt, et kiusamine on igal juhul lubamatu ja tahad oma last igati kiusamise lõpetamisel aidata – seda nii siis, kui laps kannatab, teeb ise teistele liiga või on kiusu pealt näinud;

4. Mõelge koos lapsega võimalusi kiusamise peatamiseks – nii annad talle julgust ja lased lapsel tunda end suutlikuna.

5. Küsi mõne aja pärast lapselt, kuidas läinud on või lepi kohe alguses kokku, millal koos vaatate, kas plaanist on abi olnud. Kui probleem püsib, proovige uuesti ja leidke teisi lahendusi.

Teavitada tuleb ka kooli

Kui kiusamine on toimunud koolis, tuleb sellest kindlasti koolipere teavitada – nemad saavad olukorda teadlikumalt jälgida ning kohapeal sekkuda. Lepi teavitamine alati lapsega kokku, selgitades, et see on hädavajalik. Lepi lapsega kokku, kellele rääkida (kas klassijuhatajale, mõne aine õpetajale, keda laps väga usaldab, või hoopis tugispetsialistile). 

Kui laps käib KiVa programmi kasutavas koolis, siis võiks kiusamisest rääkida kooli KiVa-tiimile. Nemad on õppinud kiusamisjuhtumeid tõhusalt lahendama.

Kui tunned, et ei oska ise oma last aidata, otsi abi kas koolipsühholoogilt, KiVa-tiimilt või nõustajatelt väljastpoolt kooli (välised abi saamise võimalused on välja toodud SIIN).

Loe lisa ka KiVa programmi lapsevanemate miniõpikust.

 

Kuidas ennetada lapse sattumist kiusajaks või ohvriks?

Vanemad saavad kodus lapse kaitseks palju ära teha, et ennetada kiusajaks ja ohvriks sattumist.

  • kujunda lapsega harjumus igapäevaselt tema koolikogemustest vestelda – nii õpib laps ennast väljendama, oma tegemistest – ka muredest – rääkima ja ka teisi kuulama;
  • hoia lapse enesehinnang terve – laps vajab tunnet, et ta on oluline, saab hakkama ja kuulub kuhugi. Nii on ta vähem haavatav ja tunneb ka ise väiksema tõenäosusega vajadust teistele liiga teha;
  • aruta lapsega nii peres kui koolis kehtivate reeglite ja väärtushinnangute üle, sh mida tähendavad teile sallivus, hoolivus, austus ja julgus ebaõigluse vastu astuda – nii tekib lapsel kiusamist mittevõimaldav väärtussüsteem. Mõtle ka sellele, millist eeskuju ise pakud.

Kuidas mina lapsevanemana saan kaasa aidata sellele, et kool KiVa programmiga liituks?

KiVa programmiga liitumiseks peab soovi avaldama kool, kuid Sina lapsevanemana saad kindlasti oma koolis teha teavitustööd selle kohta, et selline programm olemas on ning veenda nii teisi lapsevanemaid kui ka kooli juhtkonda, et programmi rakendamine aitaks teie koolikeskkonda kõigi jaoks paremaks muuta.

Heaks võimaluseks on tõstatada teema kas oma lapse klassi koosolekul, ülekoolilisel lapsevanemate koosolekul või hoolekogu koosolekul, et leida ideele toetust ka teiste lapsevanemate seas.

Oleme kogenud, et tihtipeale saavad koolid liitumiseks innustust just lapsevanematest, kes on pidanud kiusuennetuslikku tööd oluliseks.

Kiusamisest

Kiusamine on probleem, millel on tõsised tagajärjed. Aga mis täpsemalt on kiusamine ja mis mitte? Mis on küberkiusamise eripärad? Mida teha siis, kui õpetaja kiusab?

Abiks õpilasele

Mida teha, kui keegi on mind kiusanud? Kuidas käituda, kui  näen kiusamist pealt? Millised on võimalikud lahendused olukorras, kus mina ise olen kedagi kiusanud?

Abiks kooliperele

Miks on oluline kiusamist ennetada ja milline on kooli roll selles? Kas kiusuennetusega tuleks tegeleda ka siis, kui kiusamist justkui koolis pole? Kuidas Kiusamisvaba Kooli SA saab koolile abiks olla?

Kiusamise kiirabi

Ülevaade erinevatest võimalustest, kuhu kiusamise probleemi korral abi saamiseks pöörduda, sh nimekiri piirkondlikest ja üleriigilistest asutustest, mis pakuvad psühholoogilist abi ja nõu.