Koostöö ja koolikultuuri kujundamise olulisusest kiusuennetuses

Kiusamisvaba Kooli asutajaliige ja sisujuht Kristiina Treial räägib kiusamise kompleksusest, koolikultuuri kujundamise olulisusest, vastutuse võtmisest ja koostööle orienteerituse tähtsusest kiusuennetuses. Võtame Kristiina mõtted ja teadmised kokku järgnevas blogiartiklis.

Kiusamine on mitmetahuline ja süsteemne grupisuhete probleem

Kiusamine võib olla laastavate tagajärgedega ja selle ärahoidmine eeldab järjepidevat ja läbimõeldud ennetustööd. Suure südame, kõhutunde või tulekahjude kustutamise pinnalt tehtu ei pruugi kuigi palju aidata. 

Tõhus ennetustöö toimub koolimeeskonna koostöös, kus igal spetsialistil ja õpetajal on oma roll

Olulist rolli mängib ennetustegevuses koolikultuur – koolipere peab olema valmis ühiseks pingutuseks ning mõtestama programmi oma kooli põhiväärtuste ja õppekava kontekstis. Sihtasutus pakub koolidele mitmekülgset tuge, et KiVa kvaliteetset rakendamist soodustada, kuid lõplik vastutus on siiski kooliperel. KiVa puhul näitavad uuringud, et saadav kasu sõltub otseselt „doosist“ – mida rohkem ja täpsemalt programmi rakendatakse, seda parematest tulemustest õpilased raporteerivad. KiVa on nagu tippklassi tolmuimeja – hoiab toa üsna kenasti puhtana, kui seda sihipäraselt ja järjepidevalt kasutada. Programmi rakendamist toetab see, kui õpetajal on kasutatava metoodika suhtes omanikutunne, kooliperet ühendab soov luua hooliv ja turvaline koolikultuur ja teha seda mõjusalt tegutsedes ning selleks on loodud ka võimalused.

Igas koolis peaks olema ühiselt kokku lepitud plaan koos vastutajate ja tegevustega kiusamisjuhtumite peatamiseks

Ka kõige tõhusam ennetustöö ei pruugi ära hoida kõiki kiusamisjuhtumeid. Oluline on tegutseda võimalikult ruttu ja targalt, et mitte lasta kahjul süveneda, sest kiusamisel võivad olla laastavad tagajärjed. Seetõttu peab olema koolis eelnevalt paika pandud plaan, mida kiusamisjuhtumite ilmnemisel rakendada. Vastutajad peavad olema teadlikud oma rollidest ning neil peab olema valmidus reageerida. Silmas tuleb pidada aga seda, et sekkudes ei põhjustataks lisakahjusid ohvri ja tegija vastandamisel, teema klassi ette toomisel või hoolika eeltööta ümarlaudadel, millel on ohvrile suur retraumatiseerimise risk. Kiusamine kahjustab ka kiusajaid endid ning puutumata ei jää kogu ülejäänud klasski, kelle kõrgenenud stressitase mõjutab nende õppimist ja heaolu. Täiskasvanutel on vastutus teha parim, et hoida koolikeskkond hooliva ja turvalisena. 

Kooli koostöö lastevanematega on äärmiselt oluline – koos saab palju ära teha. Samas ei ulatu lastevanemate käed kahjuks klassiruumis grupiprotsesse juhtima, see jääb siiski õpetajate professionaalseks pärusmaaks. Küll aga näitavad kiusuennetusprogrammide kohta tehtud uuringud, et koolipoolne lastevanemate kaasamine ja harimine kiusamise vähendamise teemal aitab koolidel palju mõjusamalt kiusamist ära hoida. Vanemad, keda koolis on kiusamist märkama ja sellele reageerima koolitatud, oskavad suurema tõenäosusega paremini toetada oma lapsi, kui nad peaks kiusamisega kokku puutuma ja tulevad parema meelega kooliga koostööd tegema.

KiVa programmist ja selle olulisusest

Kiusamisvaba Kool pakub Eesti koolidele Soomes välja töötatud KiVa programmi alates 2013. aastast. Programm on kohandatud Eesti oludele ja on hoolikalt välja töötatud tööriistakastiks õpetajatele, et aidata neil oma tööd tõhusamalt teha. 

Ekslikult peetakse Eestis vahel teisigi kiusuennetusprogramme, näiteks lasteaia omi, KiVa programmiks. See ei ole korrektne. Oluline on, et KiVa ei ole mistahes kiusamise vähendamine, vaid terviklik teadus- ja tõenduspõhine ning kindlaid tegevusi ja materjale sisaldav programm.

Nii KiVa ennetustöö kui ka juhtumite lahendamise metoodika edukuse kohta on tehtud kõrge kvaliteediga uuringuid, oletusi on kontrollitud usaldusväärsete empiiriliste andmetega ja on alust arvata, et need positiivsed tulemused on üldistatavad päris hästi ja aitavad näha kaugemale üksikjuhtumite arvamustest. Muidugi ei tähenda see seda, et saadud tulemused kehtivad 100% juhtudest, murelikke erandeid on alati ja ka nende hääl loeb. 

KiVa ei ole võluvits, mis kogu kiusamise kohe ära kaotab

Kuigi KiVa programm ainuüksi ei tee imesid, on programm siiski olemasolevatele andmetele tuginedes parim, mida Eesti koolid praegu kiusamise vähendamiseks kasutada saavad. Tulemused aga sõltuvad ka sellest, kui sihipäraselt ja järjepidevalt õpetajad programmi sisu kasutavad. 

KiVa pakub õpetajale didaktikat ja õppevara RÕK-i üldpädevuste, sh õpilaste sotsiaal-emotsionaalse pädevuse ja kiusamisalase teadlikkuse arendamiseks ning kontrollitud metoodikat kiusamisjuhtumite lahendamiseks. Neid ressursse ei ole meie õpetajatel ülemäära palju. Igal juhul on see oluliselt kasulikum ja kuluefektiivsem kui juhuslik ja kõhutunde järgi tegutsemine. Ja meie õpetajatel on väga vaja vaadata, kuhu nad oma kallist ajaressurssi panevad. Meie koolides ei ole kahjuks ka piisavalt tugispetsialiste, kes suurema koorma enda kanda võtaks, mistõttu on ülioluline, et kiusamise peatamiseks vajalikud oskused oleks iga õpetaja tööriistakastis olemas. Ja klassis turvalise õpikeskkonna kujundamine on iga õpetaja ülesanne.

Värskemad uudised/postitused

Tööpakkumine: SA Kiusamisvaba Kool otsib tegevjuhti

SA KIUSAMISVABA KOOL otsib oma kaugtöisesse ja kõrge lennuga meeskonda TEGEVJUHTI. SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Ingi Mihkelsoo: “Käeulatuses on unistuste töö […]

Loe edasi

Kristiina Treial ETV Terevisioonis

Parim asi, mida lapsevanem oma lapse heaks teha saab, on olla talle turvasadamaks ja pakkuda kindlustunnet. Just nii kõlasid Kiusamisvaba […]

Loe edasi

Tegevjuhi Ingi Mihelsoo intervjuu Raadio 2 eetris

Sihtasutuse tegevjuht Ingi Miheksloo käis rääkimas Raadio2 eetris sellest, kui tõsiseks probleemiks on kiusamine Eesti koolides. Kuula intervjuud. Kiusamine on […]

Loe edasi
Lae rohkem