KiVa teadus- ja tõenduspõhise kiusuennetusprogrammiga liitusid möödunud aastal kaks Eestis tegutsevat Ukraina kooli: Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi (TLG) Räägu Kool ja Vabaduse Kool.
Programmi kasutusele võtmisest on tänaseks möödunud pea aasta. Uurisime, millisena näevad koolid KiVa-programmi väärtust ning kuidas on läinud koolides KiVa-tundide läbiviimisega.
Räägu Kooli õppejuht ja KiVa-tiimi juht Külle Viks:
KiVa-programmil on meie kooli loos kindlasti ühendav väärtus. Kuna KiVa on otseselt seotud väärtuspõhise maailmaga ja väärtuskasvatusega, siis aitas Kiva-programmiga liitumine meie mitmerahvuselises kollektiivis luua ühised katusväärtusi ning toetada kasvatustegevust kui põhiprotsessi.
Isegi naturaalselt heale inimesele, kes ise kunagi kedagi ei kiusa ega kurje mõtteid ei hau, annab KiVa-liikumises osalemine ikkagi tähenduse ja raamid selleks, et mõista ja seletada inimkäitumist ning soovi hoida rahu eneses ja maailmas.
Merili Murakas – Vabaduse Kooli tugiteenuste juht:
2022/23 õa liitus Vabaduse Kooli meeskond KiVaga, et tegeleda teadus- ja tõenduspõhiselt kiusamise ennetusega. KiVa on sõna, mis on nüüd ilma selgitusteta kogu kooli sõnavaras. Kooli KiVa meeskond on saanud täiendust – 23/24 õppeaastal liitus KiVa meeskonnaga uus õpetaja.
Vabaduse Koolis teeme eraldi tööd ka lapsevanematega. Oleme jaganud materjale, KiVa koolitaja on tutvustanud metoodikat ja rääkinud vanema vastutusest kiusamise ennetamisel ja sekkumisel. Materjalid on pakkunud lapsevanematele tuge. Hetkeliseks väljakutseks on KiVa-tundide eestikeelne läbiviimine ja olukorda lahendamine, kui KiVast jääb väheseks. Suurimaks muutuseks on asjaolu, et KiVa on saanud kindla koha koolisüsteemis ja ka õpilased näevad, et keerulistes olukordades on parimaks lahenduseks just KiVa.
Maryna Hurets – Vabaduse Kooli 8. klassi klassijuhataja möödunud õppeaastal, KiVa-tiimi liige:
8. klassi alguses märkasin klassijuhatajana, et õpilastel oli suur soov luua sõbralikke suhteid oma eakaaslastega, kuid nad ei suutnud konfliktiolukordi konstruktiivselt lahendada ja seetõttu tekkisid neil pidevalt arusaamatused. Selles olukorras aitasid ming õpetajana KiVa-tunnid väga palju. Tänu koolitusele sain ma aru programmi struktuurist ja sellest, kuidas seda oma töös kasutada.
KiVa-tunnid on väga paindlikud ja programm pakub palju metoodilist materjali, mis aitab tundide ettevalmistamisel aega kokku hoida. Kui klassis tekkis raske konfliktisituatsioon, arutasime seda üheskoos nende tundide käigus ning seejärel õnnestus õpilastel jõuda konstruktiivse lahenduseni ja sõlmida kokkuleppeid. Samuti märkasin, et osalemine KiVa-tundides mõjus hästi ka mõnele häbelikule lapsele, kes muutusid selle aja jooksul enesekindlamaks.
Briti Nõukogu, kes kaasrahastas kahe kooli eritingimustel liitumist KiVa programmiga, peab oluliseks toetada kõigi Eestis elavate laste heaolu ja vaimset tervist. Briti Nõukogu eesmärgiks konkreetse projekti raames oli luua lastele võimalikult toetav keskkond, et lapsed ei tunneks ennast tõrjutuna.
Kiusamisvaba Kooli sihtasutuse poolt Eesti koolides levitatava KiVa programmi kohta saab rohkem lugeda siit: https://kiusamisvaba.ee/kiva-programm/.
Ukraina koolide liitumise projekt on ellu viidud Briti Nõukogu programmi “People to People Cultural Engagement Programme” raames.
Lisateave Briti Nõukogu tegevuse kohta: www.britishcouncil.ee.
Mõlema kooli liitumist KiVa programmiga rahastas ka ettevõtja ja haridusinvestor Märt Lume.
