Ainekavade mõttes muutub III kooliaste varasemate klassidega võrreldes palju akadeemilisemaks: kõik läheb sisuliselt keerulisemaks ja detailsemaks, näiteks jaotub loodusõpetus mitmeks erinevaks aineks, ning koolipäevadki on III kooliastme õpilastel pikemad. Ainetundidest tekkiv pinge, õpetajate vähene aeg kõige keskel õpilastevahelist läbisaamist märgata ning õpilaste murdeiga teeb III kooliastmes õpetamise väljakutseks igal tandril nii ainetundides kui ka KiVa raames. Küll aga on KiVa tundide andmine hea võimalus õpilastega parem kontakt luua ja sellest võivad kasu saada kõik õpetajad, mitte ainult need, kes oma klassile KiVa tunde korraldavad. Kõik õpetajad, kes klassiga kokku puutuvad, aitavad kaasa (või takistavad) klassi ühtse ja tugeva grupina toimimist, seetõttu on kolleegidevaheline koostöö väga oluline.
III moodulis START osas on mitu tunnikava, mille eesmärk on tugevdada gruppi, ning nendes kavades on välja pakutud erinevad mängud, mida klass võiks koos mängida.
Kas kolmanda kooliastmega peab mängima? Homo ludens ehk mängiv inimene ja miks inimene mängib on olnud teadustööde teemaks. Mäng on oluline ühislooming, milles on kõik osalised võrdsed. See pakub igapäevaelust välja astumise võimalust, annab piirid ja loob korra ning eduka mängu tulemust ei mõõdeta kasusaamisega. Mäng on oluline inimesele kogu tema elu jooksul.
Kui klassis on suhted keerulised, siis saab just mängudünaamika abil väljakujunenud rolle ja teisi „kandilisi“ või „teravaid“ nurki lihvida. Mängimine võimaldab õppida end reeglite sees võrdselt tundma ning leppima pettumustega ja kaotustega. Selliselt õpetab see klassi ja üksikisikut selles tulema toime ka suure mänguga nimega kooliskäimine.
START osa mänge võiks õpetajad ka omavahel koosolekutel mängida kogemuse jagamiseks ja miks mitte omavahelise koostöö parandamiseks. Õpitud mängud ei pea olema ainult KiVa tunni osa, vaid võivad väikese puhkusena iga tunni keskel pakkuda mõttetööst värskendust. Nutikamad õpetajad saavad mängurollide nimed seostada parasjagu õpitava teemaga.
Enne KiVa START tundide alustamist tuleks õpetajal:
- Lugeda läbi “Olulised punktid õpetajale” lk 38 Need võiks olla iga tunni lähte ja sihtpunkti määramiseks.
- lugeda läbi kogu START peatükk (III moodul lk 42–77). Läbilugemise vältel võiks õpetaja teha märkmeid selle kohta, mida oskaks ta oma klassis kohe rakendada ning mis vajaks rohkem mõtlemist ja võib-olla ka emotsionaalset ettevalmistust.
- lugeda enne tundide planeerimist läbi artikkel “Improvisatsiooniharjutustega alustamine” (lk 43) Millised nendest eesmärkidest on sulle kohe loomulik ja ei valmista probleemi, millised eesmärgid tekitavad kõhklusi, kas oskad mõelda miks? Minna tundi ebakindlusega, mida endalegi tunnistada ei julge, mõjutab ka õpilasi, kes tajuvad õpetaja ebakindlust võib-olla hoopis tõrksuse või ükskõiksusena.
- mõelda läbi, mitu tundi ta START teemade jaoks planeerib (III moodulis ei ole tunnid jaotatud 10 teema kaupa nagu I ja II kooliastmes). Võib-olla on võimalus mõningaid ülesandeid aineõpetatega jagada, näiteks.
- Mõelda läbi tunni miinimumplaan. Selleks võib ollagi esialgu ainult ühe mängu õppimine ja seejärel aruteluküsimuste käsitlemine. Mängus kogetut võiks võrrelda igapäevases koolielus tekkivate olukordadega. Kuidas saab mäng aidata mängijal koolis toimuvaks harjutada?
