Tõeliselt tõhusaks õppimiseks vajavad õpilased turvalist õpiruumi, seda eriti praegusel kriisidest räsitud ajal. Nii Eestis kui ka teistes riikides täheldatakse süvenevat muret noorte vaimse tervisega. Kiusamine on koolilastel üks suuremaid turvatunde ja vaimse tervise lõhkujaid, mistõttu kiusuennetus peaks olema erilise hoolega tehtud. Eesti koolidele kasuliku abivahendina on valminud on Kiusamisvaba kooli teejuht, küsitluste ja koolituste komplekt, mis on loodud koolide toetamiseks juba tehtava kiusuennetuse kaardistamisel ja tõhustamise võimaluste leidmisel.
Tervist edendavate koolide liikumine on Eestis pika traditsiooniga, aina enam otsitakse võimalusi ka tõhusaks vaimse tervise hoidmiseks. Koolides tehtava vaimse tervise edenduse lahutamatuks ja väga väärtuslikuks osaks loetakse maailmas ka kiusuennetust.[i] Ka Eesti koolides on kiusuennetus oluline teema – erinevate uuringute järgi on kannatamas iga 5. õpilane, st iga viies läheb praegu rohkemal või vähemal määral katki. Lisaks on pinges ja stressis ka nende kaasõpilased, kes toimuvat pealt näevad. Kiusuennetuseks on olemas häid võimalusi, kuid on ka väljakutseid, mis kiusuennetust praegu päris olulisel määral takistavad. Mida paremini koolipered teavad, millised on nende võimalused ja väljakutsed kiusamise vähendamisega seoses, seda sisulisemalt ja tõhusamalt suudetakse turvatunnet ja hoolivaid suhteid toetavat keskkonda luua.
Möödunud suvel avaldatud HTMi tellitud ja PRAXISe teostatud uuringus[ii] tuuakse välja, et meie õpetajate hoiakutes on näha selge kiusamise taunimine, kuid mureks on see, mida siis tegelikult tehakse ja ollakse valmis kiusamise vähendamiseks ette võtma. Uuringus toodi murekohtadena välja, et kiusuennetusprogramme tajutakse õpetajate poolt lisakohustusena, märgata on akadeemilise töö vastandamist ennetuse ja sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamisele ning õpetajate vähene enesetõhusus kiusamise vähendamisel. Need on päris olulised takistused mõjusa kiusuennetuse teostamiseks nii programmide kasutamise kui koolides endis loodud süsteemide rakendamisel abil. Esile tulnud murekohad hoiavad kasutamast seda, mis aastakümnete jooksul kogunenud teaduspagas oluliste kiusuennetuse võtmetena välja on toonud.
Kiusamisvaba Kooli meeskonna juba 10 aastane kogemus Eesti koolidega koostööst ja ka PRAXISe uuring viitavad, et soov kiusamist ära hoida on koolides suur. Samas süstemaatilise, järjepideva ning tõhusa tegutsemiseni on veel pikk tee minna ja mahuka programmi kasutuselevõtt ei pruugi olla lihtne samm. Seetõttu sooviti ulatada koolidele uus abikäsi. 2022. a. valmis Kiusamisvaba Kooli sihtasutuses Aktiivsete Kodanike Fondi projekti toel koolidele abistav lahendus – Kiusamisvaba kooli teejuht[iii]. Teejuhi eesmärk on aidata kooliperedel siduda teaduslik teadmine sellest, mida on kasulik kiusamise vähendamiseks teha koolide enda kogemuse ja praktikatega. Teejuhti on samm-sammult arendatud aastast 2017, kui selle kõige esimesest prototüübist valmis magistritöö. Aastate jooksul on teejuhti täiendatud ning praeguseks on jõutud põhjaliku ja mitmetahulise tööriistakastini. Maailmast leiab teejuhile sarnast tööriistakasti näiteks Austraaliast, kus Friendly Schools programmi raames pakutakse koolidele Map the Gap analüüsi tööriista.[iv]
Millist kasu Kiusamisvaba kooli teejuht koolidele siis pakub? Teejuht aitab esmalt koolidel kaardistada kiusamisega seotud hetkeolukorra koolis, milliseid kiusamise ennetamise ja juhtumite lahendamise põhimõtteid ning praktikaid juba kenasti kasutatakse ja millised võiksid järgmised arengusuunad olla. Kaardistuse teemad ja soovitused koolile lähtuvad sellest, mida teaduskirjandus soovitab ennetamiseks ja juhtumite lahendamiseks teha. Eriline on see, kaardistuse küsitlusele vastavad nii õpetajad ja juhtkond kui õpilased ja ka lapsevanemad. Miks on kaardistusse kaasatud tervelt neli erinevat vaatenurka? Sest parim kiusuennetus sünnib koostöös ja mida teadlikumad tehtavast on kõik osapooled, seda tõhusamalt saab tegutseda. Teejuhi tulemuste raportis tuuakse eraldi välja osapoolte teadlikkuse näitajad kaardistatud valdkondadest. Andmete kogumisele järgneb ka nende kasutamine. Kaardistuse tulemusi vaadatakse koos kooliperega konsultatsioonide ja koolituste raames, kus mõtestatakse koos Teejuhi koolitajaga oma hetkepilti ja planeeritakse järgmisi arendussuundi. Just lähtudes selle kooli hetkeseisust ja eesmärkidest.
Mis on siis need tegevused, millele ka Teejuhis otsa vaadatakse? Mis siis on need võtmetegevused ja põhimõtted, mis aitavad tõhusalt kiusamist vähendada? Järgnevalt toome valiku peamistest:
- Uuringud näitavad, et kiusamise ennetus koolis on tõhus, kui see on süsteemne, järjepidev, kaasav ja koostöine, õpetajad tunnevad selle suhtes psühholoogilist omanikutunnet. Süsteemsus sisaldab nii läbimõeldud ennetustööd, sh rääkitakse lausa kiusamisvastasest ainekavast, kui toimivast juhtumite lahendamise metoodikast. Ehk siis juhuslikud teemakäsitlused tundides, ainult jooksvalt tulekahjude kustutamine, toredate esinejate kutsumine kooli ei ole kahjuks piisavad. Tulemused tulevad siis, kui koolis on ühiselt loodud ja päriselt elluviidav ennetamise tegevuskava, milles on oma roll nii õpetajatel, õpilastel kui ka lapsevanematel.
- Suurtest uuringute kokkuvõtetest joonistub välja, et väga oluline võti on kooli poolne lapsevanemate harimine kiusamise ja selle vähendamise võimalustest. Kool pakub vanematele koolitust, informatsiooni, tehakse kokkuleppeid, mida kool teeb ja millised on ootused vanemate suhtes. Nii kujundab kool koostöö vanematega, milles võib loota, et kui laps puutub kokku kiusamisega, siis vanem oskab sellele kiirelt ja tõhusalt reageerida ning tuleb ka suurema tõenäosusega koolist koostööd otsima. See on aga väga vajalik kiusamisjuhtumi lumepalli aegsaks peatamiseks.
- Väga väärtuslik on õpilaste sotsiaal-emotsionaalse pädevuse toetamine, aitamaks neil paremini toime tulla nii iseenda kui suhetega. See on väga oluline osa kiusuennetusest. Kuid uuringud näitavad ka seda, et ainult positiivse poolega tegelemine võib jääda väheks. Vajalik on siiski ka spetsiifilisemaid teadmisi ja oskusi, et kiusamist märgata, ära tunda ja sellele mõjusalt reageerida. Ehk siis kiusamisele vastu asutmise õpe täiendab oluliselt sotsiaal-emotsionaalse õppet.
- Töö keskkonna turvalisuse ja suhtluskultuuriga laiemalt on samuti kiusuennetuses toetav, siin saavad koolid väga omanäolisel toimetada. Üks näide, mida aga uuringutes olulise ennetava tegurina välja tuuakse, on korrapidamine vahetundides. Mida selgem ja nähtavam, seda parem.
Koolides on võimalik kasutada erinevaid õpilaste heaolu, suhete ja endaga toimetulekut toetavaid programme, mis otsesemalt või kaudsemalt taotlevad ka kiusamise vähendamist. Eestis on levinud nt KiVa, VEPA, Kiusamisest Vabaks, TORE (vt ka www.kvht.ee)[v]. Programmide võlu on selles, et korraga on võimalik nii saada terve teadmiste, oskuste ja metoodika komplekt, mis aitab koolil kiirelt edu saavutada. See kehtib just korralike teadus- ja tõenduspõhiste programmide puhul, milles on kontrollitud, et just neid tegevusi tehes on võimalik tulemust saada. On koole, kus üks või lausa mitu programmi on kenasti kasutusele võetud ning nähakse ka tulemusi. Samas on koole, kes soovivad kiusamist ära hoida oma igapäevategevuse kaudu, ilma programme kasutamata. Siiski on ka sel juhul oluline teada, mida on mõistlik ja tõhus teha, mis on ilma suure kasuta ja millega tegelikult võib lausa kahju tekitada. Ja siin on abi Kiusamisvaba kooli teejuhist.
Teejuhi arendusprojekti raames katsetati seda kuues erinevas Eesti koolis nii eesti kui vene keeles. Viidi läbi kaardistused ning prooviti erinevaid konsulteerimise ja koolitamise kombinatsoone. Teejuhti katsetanud tõid välja, et kogu protsess andis väga hea pildi sellest, mis juba hästi ja millega on vaja edasi minna. Nähti selget vajadust kogu kooliperet senisest paremini kaasavaks koostööks ning mõtestatud ühise kiusuennetuse strateegia või tegevuskava loomiseks oma koolis. Ikka nii, et nii õpetajad, õpilased kui lapsevanemad teaks, mida meie koolis kiusamise vähendamiseks ja juhtumite lahendamiseks tehakse ning oleks valmis igaüks oma panuse andma. Parim kiusuennetus toimub läbimõeldult ning õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate koostöös.
Kristiina Treial, SA Kiusamisvaba Kool üks asutajatest ja sisujuht
[i] Cefai, C., Simões, C. and Caravita, S. (2021) ‘A systemic, whole-school approach to mental health and wellbeing in schools in the EU’ NESET report, Luxembourg: Publications Office of the European Union. doi: 10.2766/50546.
[ii] Kendrali, E., Allemann, M., Murasov, M., Haugas, S., Mägi, E. (2022). Kiusamist ennetavate ja vähendavate sekkumiste tõhusus ning haridusasutuste kogemused nende rakendamisel. Tallinn: Mõttekoda Praxis.
[iii] Kiusamisvaba kooli teejuht – Kiusamisvaba Kool
[iv] https://www.hbe.com.au/series-friendly-schools/map-the-gap.html
[v] Kiusamisvba Haridustee Koalitsioon – ülevaade programmidest: Koolile — Kiusamisvaba Haridustee koalitsioon (kvht.ee)
