KiVa programmi lahutamatuks osaks on tagasiside kogumine koolidest ja saadud tulemuste kasutamine koolide edenemise ja arenguvõimaluste mõtestamiseks. Eelmise õppeaasta lõpus nagu ka kaheksal eelneval kevadel vastasid KiVa-koolide õpilased ja õpetajad õppeaastat kokkuvõtvatele küsitlustele. Toome teieni mõned nopped tulemustest, mis võiks aidata mõista, kuidas KiVa kasutamise ja sellest kasu saamisega eelmisel õppeaastal läinud on. Tulemused viitavad, millele võiksime sel õppeaastal veel tähelepanu pöörata.
2022. aasta kevadel vastas õpilasküsitlusele ligi 30 000 õpilast, neist ligi 3500 oli KiVaga alles alustavatest koolidest ehk omalaadne kontrollgrupp andmaks aimu, kuidas on seisud koolides kus KiVa veel ei ole. See on seni suurim vastajate hulk. Tulemustes on nii rõõmustavat kui murelikuks tegevat.
Õpilasküsitluse tulemused näitavad, et kiusamise all kannatamise protsendid on kahe COVID-aasta mõõna järel tõusnud tagasi 2019. aasta tasemele. Kevadel kannatas keskmiselt 14% KiVa-koolide õpilastest kiusamise all. Kui nüüd koolipered oma küsitluse tulemusi on vaadanud, on väga tõenäoline, et võrreldes varasemaga ei ole kiusamise ohvrite protsendid võrreldes eelmise aastaga mitte langenud, vaid hoopis tõusnud. Tegemist on ennekõike COVIDi järgse taastumisega. Õnneks on ohvrite osakaal KiVa-koolides jätkuvalt väiksem, kui alles programmiga alustavates koolides (seal oli ohvreid 16%), kuid vahe ei ole nii suur kui varasematel aastatel. KiVa-koolides on madalamad ka küberkiusamise ning keha ja seksuaaslusega kiusamise näitajad. Siiski, ligi kolmandik kannatanud õpilastest ütleb, et ei ole sellest kellelegi rääkinud! Mida saame veel teha, et kiusumurest ikka räägitaks?
Murelikuks teeb küberkiusamine. Paistab, et meie õpetajate tähelepanekud selle kohta, et küberkiusamist ongi varasemast rohkem, saab juba teist aastat kinnitust ka õpilaste vastustest – ligi 6% õpilastest on kogenud küberkiusamist KiVa-koolides, alles alustavates aga lausa 10%. 2019. aastal olid need näitajad 3-4% vahel. Kas kõrgemad küberkiusu näitajad on tulnud, et jääda? Loodame, et mitte ja tõhusa ennetusega saame vähemalt KiVa-koolides protsendid taas väiksemaks. Küberkiusamine jõuab täiskasvanute käeulatusse sisuliselt ainult siis, kui lapsed ja noored sellest meile ise märku annavad, sest täiskasvanud saavad haruharva ligi nendesse keskkondadesse, kus noorte omavaheline küberkius aset leiab. Seega on ülimalt oluline luua õpilastega sellist turvalist suhet, et nad söandaks küberkiusamisest märku anda ja abi küsida. KiVa süstemaatilisel rakendamisel on varem uuringutes näidatud küberkiusamise vähenemist.
KiVa-koolide õpilased andsid tagasisidet ka KiVa programmi tegevustes osalemise kohta. Rõõmu teeb, et ligi 90% vastanud õpilastest teab, et nende kool rakendab KiVa programmi, ¾ II kooliastme õpilastest ütleb, et on osalenud KiVa-tundides (III kooliastmes on protsent madalam) ning KiVa-tunnid meeldisid keskmiselt pooltele, kusjuures kolmandikule vastanutest isegi palju või väga palju. Samas KiVa e-õppemänge on mänginud ainut 31% 4.-6. kl õpilastest, mis on murettekitavalt vähe. 7.-9. kl on mänginud veel vähem, aga III kooliastme mäng tuli ka kasutusele alles 2022/23. õppeaastal ja ilmselt mängiti varem pisteliselt II kooliastme mängu.
Kui siia kõrvale tuua personaliküsitluse tulemused, siis võrreldes varasemate aastatega on küll paremad tulemused seoses kiusuennetuse ja KiVa-tegevuste planeeritusega ning teavitustegevustega koolides, kuid oluliselt on langenud käsitletud KiVa-tundide näitajad. Eelmisel õppeaastal tehti ettenähtud KiVa-tundidest õpetajate hinnangutel veelgi vähem kui COVIDi aastatel. Tõenäoliselt seostub see väiksema edumaaga kiusamise vähendamisel. Kuid samas teeb see ka murelikuks – miks KiVa programmi võtmetegevuse läbiviimine ei ole sellisel tasemel, kus see olla võiks? Kuidas teie koolis lood on – kas sel õppeaastal leiavad KiVa-tunnid paremat kasutust? Mida saaks teha, et ennetustunnid siiski jõuaks ettenähtud moel õpilasteni? KiVa-tundide tegemisest sõltuvad otseselt õpilaste teadmised, oskused ja hoiakud, mis aitavad neil kiusamist ära hoida. Sellega seoses veel üks meeldetuletus – programm on üles ehitatud nii, et tundide andmine võiks olla korraldatud fookusega sihtklassidele (üks intensiivsem KiVa-aasta kooliastmes, nt 1., 5. ja 7. klass), kus õpilased läbivad aastaga kõik (või vähemalt 8 esimest) teemat, et tekiks arenguline tervik. Muidu võib juhtuda, et kiusamise teemadeni, mis on nt alles 6. teema, jõutakse alles järgmisel õppeaastal. Sihtklasside vahel ehk nn vaheaastatel saab siis soovi korral korrata või teha tegevusi, mis sihtaastal tundidesse ei mahtunud. Nii on efekt suurim.
Üks mõtlemapanev tulemus veel. Ainult pooled õpilased teavad võimalusest kooli meeskonnalt/KiVa-tiimilt kiusamise korral abi saada (vähemalt harvagi). 42% õpilastest ütleb, et ei tea, et koolis oleks juhtumeid lahendav meeskond ja kümnendik ütleb, et meeskond on, aga nad ei lahenda juhtumeid kunagi. Kusjuures küsimus on sõnastatud nii, et ka siis kui kool ei kasuta KiVa-tiimi nimetust, saavad lapsed arvamust avaldada: “Osades koolides on grupp täiskasvanuid (mõnikord kutsutakse neid KiVa-meeskonnaks), kes kuuldes kiusamisjuhtumist kutsuvad kiusamise ohvri ja kiusajad vestlusele. Kas nii tehakse ka sinu koolis?”. See küsimus näitab kriitiliselt, kui teadlikud või lootusrikkad õpilased koolis täiskasvanutelt abi saamisest on. Siin on vaja koolides hoolikalt mõelda, kuidas tõsta teadlikkust KiVa-tiimist kui abistajast ning tiimi usaldusväärsust. Usaldust tõstab ka tegutsemise tõhusus. Praegu ütleb 66% vestlustel osalenud ohvritest ja 76% kiusajatest, et vestlus aitas kiusamist vähendada või lõpetada, kuid siin on kooliti väga suured erinevused. Varasemalt on need tulemused olnud paremad. Mujal tehtud uuringutest teame ka seda, et mida täpsemalt kasutatakse juhtumite lahendamisel KiVa metoodikat, seda paremaid tulemusi õpilased tagasisidestavad. Kui kasutatakse väga ära kohandatud või ära segatud lahendusviise, siis tulemused on oluliselt kehvemad. Ehk siis KiVa-tiimid, kasutage võimalust ja vaadake üle oma juhtumite lahendamise praktikad ning saatke vajadusel uusi tiimiliikmeid baaskoolitusele, et saada KiVa juhtumite lahendamise metoodika ka uute inimeste tööriistakasti ja seeläbi õpilasi tõhusamalt aidata.
Juba selle aasta kevadel tulevad õpilasküsitlus ja personaliküsitlus taas. Ootame ikka rõõmustavalt rohket osavõttu, et koos teiega saada paremini aru, kas kõik need päris suured pingutused, mida te koolis KiVa-ga seoses teete, on andmas oodatud tulemusi. Ja loodame rõõmustada koos teiega, et on taas leitud jõudu ja võimalusi KiVa parimal moel ära kasutada ja õpilaste elus on taas veidi vähem kiusamist!
Kristiina TreiaL
SA Kiusamisvaba Kooli sisujuht