2024. aasta 7. märtsil korraldab SA Kiusamisvaba Kool küberkiusamise konverentsi “Küberkiusamine on meie kõigi asi”. Sel õppeaastal on KiVa Hääle kandvaks ning erinevaid numbreid ühendavaks teemaks just küberkiusamine.
Esimeses KiVa Hääle numbris räägib küberkiusamisest veebipolitseinik Karmen Raud. Veebikiusamine, küberkiusamine, cyberbullying… „heal lapsel“ mitu nime. Kuidas seda mõista ja kuidas tegutseda?
Kiusamine veebis ei erine kiusamisest reaalses elus – kasutatavateks vahenditeks on lihtsalt nutitelefonid, arvutid, sotsiaalmeediaplatvormid, mängukeskkonnad. Tegevuse eesmärk jääb suuresti samaks – korduvalt teist inimest ennast halvasti tundma panna. Sotsiaalmeedias võivad olla sellisteks tegevusteks korduv õelate sõnumite saatmine või sisu alavääristav kommenteerimine, materjali loomine ja jagamine naeruvääristamise või mõnitamise eesmärgil, valeinfo või isikliku info levitamine jne.
Veebikiusamise juhtumitega tegeledes ilmneb sageli, et konkreetne probleem on alguse saanud omavahelistest lahkhelidest igapäevaelus, mida ei ole suudetud lahendada silmast silma suheldes ning seetõttu ajendab püsima jäänud vimm vastaspoolele tagasi tegema. Samuti on noorte seas levivate mitmete sotsiaalmeediatrendide taga (näiteks Tiktokis) äraspidine arusaam nalja tegemisest. Sotsiaalmeedia soodustab teineteisega suhtlemist kaugelt. Erinevalt reaalelus vestlemisest jäävad mõlemad osapooled teise emotsionaalsest reaktsioonist postituste kirjutamise ja üleslaadimise hetkel enamasti ilma. Seetõttu ei pruugi tekkida hetke, kus naljategija mõistab, kas ja millal on ta oma tegevusega piire ületanud, või lihtsalt eirab seda. Suur abi on siin inimestelt, kes mõistavad, et igasuguse kiusava sisuga materjali edasi jagamine teeb tegelikult olukorra ainult hullemaks – selle asemel sekkuvad ning annavad sellest teada sotsiaalmeediaplatvormile.
Kiusamise ohvriga vesteldes tasub tähelepanu pöörata sellele, mis on hiljuti toimunud tema suhtlusringkonnas reaalelus ja veebimaailmas, millistes veebikeskkondades ta toimetab, millest seal juttu on hiljuti olnud, millist materjali või veebilinke jagatud. Noored teavad enamasti üksteise kasutajakontosid, seega olenevalt olukorrast tasub vestelda klassisisestest konfliktidest ka laiemas ringis. Eelkõige lahendatakse kiusamist selle põhjuse väljaselgitamisega, vajadusel kaasates vanemaid, õpetajat, sotsiaalpedagoogi või koolipsühholoogi, politseinikku. Kiusamisega seotud probleeme ei lahenda hirm menetluse ja karistuse ees, vaid see, kui kiusaja päriselt endale teadvustab, et tema käitumine põhjustab teistele valu ega ole vastuvõetav. Siinkohal on ka äärmiselt tähtis lapsevanemate tugi, kes ei pruugi üldse teadlikud olla, et nende laps kedagi kiusab. Kiusaja vanem peab sellistes olukordades lapsega kindlasti rääkima ja selgitama, et selline käitumine ei ole õige. Politsei ei saa tuvastada solvajat IP-aadressi kaudu, kuid kindlasti tasub politsei poole pöörduda, kui noorest jagatakse alasti pilti (ingl.k nude). Enda piirkonna politseiniku leiate PPA kodulehelt ning nõu küsimiseks leiate piirkonna veebipolitseiniku.
Julgustan õpetajaid tutvuma erinevate sotsiaalmeedia platvormidega kasvõi laste kaasabil õppetegevuste käigus. Hea oleks selgeks õppida, kuidas luuakse sisu, millised teemad noori köidavad või parajasti levivad, kuidas orienteeruda konto sätetes ja neid enda jaoks turvaliseks seadistada, kuidas raporteerida ebakohast sisu, harjutada ennast tegema kontode omanike taustakontrolli enne ostu-müügi tehingute tegemist või enne vestluse alustamist jne.
Kiusamisvaba Kooli sisujuht Kristiina Treial küberkiusamisest:
Parim viis küberkiusamise ärahoidmiseks on tõhus üldine kiusuennetus koolis. Ka KiVa mõju-uuringud on näidanud, et see aitab vähendada küberkiusamise kogemist pea sama palju kui tavalise kiusamise korral. Paneme omalt poolt kaasa väikese flaieri oluliste mõtetega, mida võiks igaüks küberkiusamise ja selle peatamise kohta teada (leiad artikli lõpust).
Kui sinuni jõuab õpilane küberkiusamise infoga, siis minu lugupidamine, see on suurim usaldus ja parim võimalus täiskasvanul aidata peatada potentsiaalselt elu lõhkuvat sündmust! Kuula pöörduja väga hoolikalt ära – küberkiusamine on väga tõsine asi. Uuri, kes on kannatamas, kes tegijad, kuidas abi jõuaks võimalikult kiiresti kannatajani, sest küberkiusamise korral on reageerimisaeg ülioluline – see veereb lumepallina. Tehke pöördujaga kokkulepped, kuidas edasi tegutsete. Kindlasti tuleb toimuvast teavitada lapsevanemaid, nii saavad ka nemad omalt poolt märgata ja lastele lahenduste otsimisel tuge pakkuda.
Edasi oleks vaja kiirelt tegutseda:
a) Kiusavast materjalist teha ekraanipildid, salvestada materjal juhuks, kui peaks minema vaja asitõendeid. Ekraanipildil peaks olema näha, milliselt kasutajakontolt, millises keskkonnas, millal (täpne kuupäev ja kellaaeg) ning mida postitati (mis on postituse või sõnumi sisu) (vaata rohkem). Küberkiusamise puhul on sageli tegemist õigusrikkumistega, kuriteo puhul võib olla abi politseist, haldusõiguse rikkumise puhul aga hoopis kohtu poole pöördumisest, kui muidu toimuvat peatada ei saa. Selle kohta võib rohkem lugeda ka advokaat Katarina Talumäe arvamusloost Eesti Päevalehest.
b) Kahjustava sisu kiireks eemaldamiseks pöörduge kas otse selle postitaja poole (kui on võimalik) ja/või kasutage keskkonna raporteerimise võimalust – enamusel sotsiaalmeedia ja suhtlust võimaldavatel keskkondadel on see olemas. Abi võib paluda ka veebipolitseilt, kes osadel juhtudel saavad kahjustava sisu eemaldamist kiirendada.
c) Kui on teada, kes kiusamise taga on olnud, siis käivitada kiusamise lahendamise protsess nt KiVa-tiimi abil. Kui loo tuumas on sama kooli õpilased, on seda üsna lihtne teha, kui aga erinevate koolide õpilased, siis meil on edukaid kogemusi ka koolide vahelise koostööga. Suure tõenäosusega on vaja teha kiusamist lõpetavat selgitustööd ka kogu klassis või koolis (sõltub kiusamise ulatusest), mis on küberkiusamine ja mis on igaühe vastutus selle ärahoidmisel ja peatamisel.
d) Ülioluline on see, et kannatanud osapool (sh ka õpetaja, kes on küberkiusamisega pihta saanud) ei jääks üksi ja saaks tuge kas koolipsühholoogi käest või muul moel, sest küberkiusamise mõjud turvatunde kaotusele võivad olla hiilivad ja jõuda kohale hoopis pikema aja jooksul.
Näpunäiteid leiab ka SIIT.
